Viimased aastad on kuidagi niimoodi lennates läinud, et ühtäkki saab nädalavahetuseti vanemate juures kokku 11 inimest. 4 aastat tagasi oli see number 6. Kokkamise (ja melu) mõttes on
Ma olen nüüd päris mitu aastat keskendunud justnimelt minidessertidele. Talve hakul tundsin koduseks jäädes, et nüüd küll ei taha ühtegi edevat minidesserti niipea näha. Tahaks lihtsalt sotšnikut, kohupiimakooki
Andke mulle vaid põhjus tähistamiseks ja ma tähistan! Ja kui pole põhjust, siis mõtleme mõne välja! Nali naljaks, aga mulle tõesti meeldivad igasugused traditsioonid ja tähistamine. Olgu selleks
Kui ma oleks vähegi trendikas toidublogija, siis ma reklaamiks teile seda kooki, kui figuurisõbralikumat versiooni juustukoogist. Kasutades gluteenivabasid piparkooke saab aga gluteenivaba figuurisõbralikuma juustukoogi! AGA olles siiski mina
Retseptiloome pole kunagi ühesugune lineaarne lihtne protsess, et istusin maha ja asusin aga kirjutama retsepti. Mõne retseptiga on nii, et see lihtsalt tuleb pähe ja jääb realiseerimist ootama.
Umbes kaks korda aastas juhtub mul olema sefiiri isu. Pooltel juhtudel lähen siis lihtsalt poodi ja ostan Laima sefiiri šokolaadis, eriti meeldib vaarika oma. Lihtne matemaatika näitab, et
Tere, üks dinosaurus-blogija siinpool. Olen viimasel paaril aastal blogis minimaalselt postitanud. Eks põhjuseid oli selleks mitu, aga ma ei tahaks neile keskenduda. Muidu kaob veel kirjutamise tuhin enne
Meekook on meie pere kõige traditsioonilisem pidupäeva dessert. Nii kui on näiteks aastavahetus lähenemas, siis tekib kõigil ka meekoogi söömise soov. Eriti minul. Ei saa salata, et mulle
Või tartletid? Kes seda teab.. Kui keegi mainib marjadesserte, siis mul, nagu ilmselt paljudel teistelgi, tuleb pähe Cedric Grolet (ja kellel ei tule, siis guugeldamine omal vastutusel..). Sain
Ühel õhtul tabasin end mõttelt, et miks mitte vahelduseks trükkida paar retsepti? Tunnen juba ammu, et siinse blogi klassikaline “lobajutu+retsepti formaat” on mind liialt piiramas. Niisiis lasen sel
Septembrikuus kõik on uus… Ma enam ei joonda tekste oma blogis! Või kuidas neid blogipostitusi alustatigi? Teate. Meil juhtus selline hirmus lugu, et imelise suve
See juustukook sündis nii, et köögis oli väga ilusat basiilikut (kusjuures, poest ostetud!), laimi ja eilse kuupäevaga toorjuustu. Kook sai nii maitsev, et me ei saanudki teada, kui
Teeme õige ühe pika heietuse enne kui liigume sidruni-kirsikoogikeste juurde. Tööjutud on siin blogis seni olnud tabuteemaks. Tööga seotud mõtted, olukordade interpretatsioonid ja põnevamad lood jäävadki
Ikka on nii, et kui oled toidublogija, siis sõbrannad toovad sulle tšekile kirjutatud retsepti, mille nad puhkusel olles ühest restoranist kokalt said.. Mõni oskab restoranist grammitäpsusega kirjutatud
Mu kallis sõbranna ütles, et ainult mina suudan rahulikult blogida oma lapsest ja kassidest ja igapäevast ning nagu muuseas lõpetada sama postitus tavainimese jaoks ülikeerulise tordiga. Ma ausalt
