Umbes kaks korda aastas juhtub mul olema sefiiri isu. Pooltel juhtudel lähen siis lihtsalt poodi ja ostan Laima sefiiri šokolaadis, eriti meeldib vaarika oma. Lihtne matemaatika näitab, et siis umbes täpselt kord aastas võtan sefiiri tegemise ise ette. Mingit keerulist raketiteadust selle taga pole. Sellegipoolest see kord aastas, kui sefiiri pilte jagan, täitub postkast retseptisoovidega.
Sefiir
250 g küpsetatud õunapüreed
200 g suhkrut
40 g munavalget
0,5 tl sidrunhapet
450 g suhkrut II
160 g vett
8 g agar-agarit
Munavalge sega suhkru ja õunapüreega ning vahusta madalal-keskmisel kiirusel. Valmis peab saama tihke läikiv muna-õunamass.
Paralleelselt keeda valmis siirup – sega agar-agar suhkruga II ja seejärel lisa need veele. Aja keema ja seejärel keeda 110 kraadini. Ei pea kasutama täiskuumust, aga kindlasti peab siirup saavutama 110 kraadi. Madalamal kuumusel läheb kauem aega, aga kõige kõrgemal kuumusel kipub siirup karamelliseeruma.
Siirup ja munavalgemass peaksid valmis saama samal ajal. Nirista vahustamist jätkates siirup munavalgemassile ja jätka vahustamist, kuni saad ca 50-kraadise sefiiri. Mina lisan vahustamise lõpupoole alati natuke sidrunhapet. Pane kohe pritskotti ja pritsi soojast sefiirist poolikud. Puista peale tuhksuhkur ja lase toas kuivada ööpäev. Seejärel ühenda poolikud ja puista uuesti üle tuhksuhkruga.
Valmis sefiir säilib õhukindlalt suletuna (15-18 kraadises ruumis) umbes 3-4 nädalat.
… kui teil pole lapsi.
Täiesti mittesefiirijutuna pean lõpetuseks ütlema, et see on hämmastav, kuidas need paar hõredat blogiaastat on mõjutanud mu kirjutamisoskust. Ma aina kahtlen ja korrigeerin. Kõik sõnad tunduvad valed ja sõnade järjekord lootusetult sassis.
Õnneks sellele probleemile on olemas lihtne lahendus – kirjutamine..
