Üldiselt on minu arust nii, et inimesed oma harjumuste ja veidrustega kujunevad välja üsna noores eas ning elu teeb selles hiljem vähe korrektuure. Väljakujunenud harjumuste muutmine on üldiselt pikaajaline protsess, mis nõuab kas inimeselt endalt järjepidevust või eluolukorralduse muutust vms. Vähemalt nii ma olen alati arvanud.
Olen alati olnud planeerija – tehes konstantselt plaane, teades oma tegevusi kuu, kaks või kolm ette. Mu elus ei olnud palju üllatusi ega tegevuskavast kõrvalekaldeid. Küll aga on seda viimastel aastatel väga palju ja “probleem” näib süvenevat. Juba kolm aastat olen ma ostnud endale aasta alguses märkmiku, mida näiteks sel aastal jaanuari esimesel kahel nädalal täitsin. Ja mis edasi? Ma pean asju meeles. Vähemalt üritan. Juba see limiteerib igasugust planeerimist – kui pikalt üks inimene ikka suudab oma plaane meeles pidada? (Tegelikult on mul üldse kiiks ajutreeningu osas – ma näiteks ei salvesta tihti telefoninumbreid, vaid püüan neid meelde jätta.. mis tihti osutub üsna rumalaks ideeks. Samuti pean ma alati selgeks õppima Smartpostiga tulnud paki ukse koodi jne).
Niisiis hoian ma peas kõikide oma plaanide kuupäevi ja kellaaegasid – sealhulgas torditellimusi, teatrikülastusi, kohtumisi sõpradega jne. Ime, et seni pole suutnud mõnd tellimust või külastust sootuks ära unustada. Aga need on vaid kuupäevad, mida ma varakult meelde jätan. Nende tegevuste peale hakkan ma reaalselt mõtlema nii viimasel hetkel, kui see üldse võimalik on. Kuigi tööasjadest ma siin blogis ei räägi, siis niipalju ütlen, et me oleme ülemusega avastanud, et oleme mõistele “viimane minut” andnud täiesti uue tähenduse. Nii mõnigi kord on vestlus olnud selline, kus pärast tööülesande saamist küsin: “Millal seda vaja on? Eile?” ja ülemus vastab: “Üleeile”.
Näiteks homme on mul minek stiilipeole, kuhu lubasin ka suure tordi teha. Arvake ära, kas mul on olemas kostüüm või tort või tordi idee või kostüümi idee? Tõenäoliselt ma veel õhtul kojugi minnes mõtlen, et ei viitsi selle peale mõelda, lähen enne abikaasaga jalutama või välja sööma ja alles siis hakkan tegelema.
Ma ausalt öeldes ei teagi, mis on mind niimoodi muutnud. Ise ma kindlasti ei ole seda teadlikult teinud, elukorraldus pole ju ka kuigi muutlik olnud. Lihtsalt.. olen hakanud elama hetkes, kus viibin. Tarkade inimeste definitsioonis teeb see mind nüüd vist õnnelikuks inimeseks? Proovige ka! See on tõesti päris tore!
.. ja kui ei taha proovida, siis proovige vähemalt allolevat torti. See teeb kindlasti vähemalt sama õnnelikuks!
PS. Kodumaised maaaaaaasikad on vaaaaaaalmis 🙂 (ja juba peaaegu mõistliku hinnaga müügis!)
Maasika juustukook valge šokolaadi ja hapukoorekattega
18-20 cm koogivorm
Põhi
8-10 Digestive küpsist
50 g võid
Täidis
400 g toorjuustu
400 g kohupiima
2 dl vahukoort
80-100 g suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
8 g želatiinilehti
0,5 sidrunimahla
300 – 400 g maasikaid
Kate
100 g hapukoort (toatemperatuuril!)
100 g valget šokolaadi
Sulata või, purusta küpsised ja sega omavahel kokku. Suru lahtikäiva koogivormi põhja. Pane põhi külmkappi. Kui soovid koogile ilusat siledat äärt, siis vooderda vormi siseküljed küpsetuspaberi või tordikilega.
Täidise tegemiseks haki maasikad ja jäta ootele. Paisuta želatiinilehed külmas vees, kuumuta sidrunimahl 1 dl veega (peaaegu keemiseni ehk nii 80 kraadini) ja lahusta selles želatiinilehed.
Pane suurde kaussi toorjuust, vahukoor, kohupiim ja suhkrud (esialgu pane pigem veidi vähem suhkrut, sest täidis võiks kokkuvõttes mitte väga magus jääda). Hakka mikseriga vahustama ja kui koostisosad on segunenud ühtlaseks kreemiks, siis nirista kreemi hulka želatiin, samal ajal vahustamist jätkates. Nüüd maitse kreemi ja vajadusel lisa veel suhkrut. Kalla pool kreemist koogivormi, peale puista pooled maasikad ja jaota need ühtlaselt laiali. Seejärel teine pool kreemist ja maasikatest. Pane kook külmkappi ca 30 minutiks.
Vahepeal sulata valge šokolaad ja lase sel jahtuda – šokolaadi ja hapukoore temperatuuride erinevus peab olema minimaalne. Jahtunud šokolaad sega vispliga hapukoore sekka. Kindlasti sega väga kiiresti, et šokolaad ei läheks tükki. Kalla täidis kergelt hangunud koogile ja jäta külmkappi üleöö.
