Kui ma oleksin häbelik ja muidu tubli tüdruk, siis teades, et mu vanemad ja vanaema satuvad vahel blogi lugema, kirjutaksin ma siia, et küüslaugusupi näol on tegemist parima
See on ikka üks tõeliselt eriline nädal – ma ei ole veel süüa teinud ja enne laupäeva ei kokka ka! Pühapäeva õhtul tegin väikese valekalkulatsiooni söögiga, ehk siis
Taist tagasi tulles oli mul kinnisideeks teha vähemalt sama head suppi, kui kõige kehvem Tom Kha Gai, mis Tais sain (mis oli ikkagi ülihea, isegi kui teiste kõrval
Päris raske on end pärast reisi kokku võtta ja tagantjärgi kirjutada, kui tore meil ikka OLI. Veel 2 päeva tagasi. Millele järgnes üle 30 tunni reisimist koju, millest
Igal perenaisel on retseptid, mis õnnestuvad alati ja maitsevad kõigile. Samas need retseptid ei paku enam kunagi üllatusmomenti, vähemalt perenaisele endale mitte. “Ohh üllatust, kui hästi meekook maitseb”.
Olen pahatihti täheldanud, et eestlased ei oska suppi keeta. Ma ei räägi siin kõigist, ent sellegipoolest olen näinud köökides ikka väga palju purgisuppe ja puljongikuubikuid. Ise võin ausalt tunnistada,
Selleks aastaks on kalahooaeg meie peres läbi ja kuni kevadeni ostame kala poest. Kui valge kala valik üldjuhul poes kiita pole, siis lõhe ja forell seevastu on enamikus
Käisin pühapäeval seenel. Õige seeneline küll oma kohti kunagi ei reeda, kuid seekord teen erandi ja annan teada, et rikkaliku seenesaagi sain Tallinna Keskturult. Hind oli päris hirmutav,
Valmistasin oma sõbrannale vegan õhtusöögi. Mis sellest, et me kumbki pole taimetoitlased. Ma küll ise päris ei mõista taimetoitlasi, eriti neid, kes äärmustesse langevad, nn. pähklisööjad. Arvan, et sööma peab
