Kuigi juba mingi aeg tagasi sain aru, et ei kirjuta enam musta virtuaalsesse auku oma postitusi, siis ikkagi on niiiiiii südantsoojendav see, kui te endast märku annate! Aitäh! Ma küll tordimeistrina tunnen end pigem algajana, aga sellegipoolest targutan…
Minu mustvalges maailmas jagunevad inimesed blogimisest rääkides pooleks – on inimesi, kes mõistavad seda, ja neid, kes kohe üldse ei mõista. Ühed mõistavad, kust tuleb motivatsioon ja huvi enda mõttemaailma pidevaks virtuaalseks jagamiseks. Teised jällegi arvavad, et see on aja…
Mul pidevalt näib, et toidublogijad on ikka ütlemata tublid inimesed. Vähemalt kõik peale minu 😀 Aina loen, et “tavaliselt ma teen seda trühvlitega veisesisefileed nädalavehtustel”, “tavaliselt meeldib mulle küülikut valges veinis hautada”, “tavaliselt seda kolmekorruselist torti pakun ma ootamatult saabunud…
Mingi aeg tagasi silmasin ma infot selle kohta, et Eestis jagatakse peagi blogiauhindasid. Edeva inimesena ma loomulikult läksin elevile, tundsin selle vastu huvi ja läksin esimese asjana kodulehte uurima. Küll aga oli mu pettumus eriti suur, avastades, et seda üritust korraldavad…
Täna hommikul juhtus selline hirmus lugu, et mul läks kell 5 uni ära. Hakkan vanaks jääma. Üldiselt on mul juba selgeks saanud, et hommikul enne äratuskella ärgates ei tasu enam magama jääda, sest muidu pärast äratuskella ei saa enam maast…
Olen jõudnud oma eluga nii kaugele, et täna pärast tööd tulin koju, tegin külmkapi lahti, vaatasin natuke nõutult ringi ja helistasin abikaasale murega, et kodus pole süüa. Meenutasin iseendale seda anekdooti, kus mees tuleb koju ja avastab, et pole midagi…
Jaanipäevaga on meie peres lood üsna lihtsad – mehed grillivad liha, naised teevad kõik ülejäänud (a’la katavad laua, hakivad salati, koristavad, panevad liha vardasse jne), mehed saavad kiita 😀 Lõpuks veel öeldakse, et naised on päev otsa kodus passinud ja…
Ilmselgelt ma olen hoos. Nii limonaadidega (abikaasa ikka veel ei ole murdunud ja õhtuti õlut jooma hakanud) kui ka postitamisega (kui te vaid teaks, et autocorrect on juba kolm korda parandanud sõna “postitamisega” sõnaga “püstitamisega”… grrrr). Ilmselgelt otsin ma asendustegevust…
Ema heitis mulle ette, et rabarbrihooaeg on täies hoos ja minu blogis puudub rabarbripiruka retsept (üks maasika-rabarbripirukas siiski on). Üsna häbiväärt lugu tõesti, peab viga parandama. Kuna abikaasa tuleb täna komandeeringust koju ja minu kahepäevane “õppepuhkus” on läbi, sai tehtud…
Uskuge või mitte, aga minu abikaasa andis pidulikult teada, et tema enam tööpäeva õhtuti õlut üldse ei joo. Tingimusel, et reede pole tööpäev. Mis mul siis üle jääb, vaja nüüd kodus limonaadi meisterdada.. 🙂 Mingi aeg tagasi jäi mul silma…
Mis teil meenub esimesena, kui mõtlete ameerikaliku piruka peale? Mina näiteks olen selle generatsiooni inimene, kellele tekivad Ameerika tüüpi pirukaga alati kahtlased assotsiatsioonid – Stifler’s mom, MILF, This one time, at band camp… ja muud nilbed asjad. Vähemalt kujutame me…
Nii… võib taas järjekordse vähem blogimise katse ebaõnnestunuks lugeda 🙂 Nägin kusagil internetis pilti saiakestest, mis olid nii põnevalt kaunistatud, et ma pidin kohe järgi tegema!! Pealegi, turult saab juba Eesti rabarberit ja mul ei olegi veel ühtegi rabarberi-postitust blogis.…
