Vaarika-kookose juustukook ja blogi II sünnipäev

Head pidupäeva, head lugejad! 🙂

Minul isiklikult on täna nii mõneski mõttes pidupäev – esiteks loomulikult vanaema sünnipäev ja teiseks blogi II sünnipäev (ilmselgelt oli hea mõte mõnel tähendusrikkal päeval blogimist alustada, sest nii püsib see kuupäev alati meeles). Naljakas mõeldagi, et alles kaks aastat on möödunud sellest päevast, mil ma oma geniaalsust avalikult internetimaailmaga otsustasin jagama hakata! Enda arust olen küll selle aja peale juba elukutseline blogija. Tegelikult veel naljakam on see, et olengi selles va esimeses postituses antud lubadusi pidanud!

Loomulikult minus elutsev väike statistik ei luba tänast päeva veeta blogi statistikat uurimata ja ammugi sellega eputamata jätta. Näiteks:

– Ma olen teinud 292 postitust!

– Blogi on vaadatud kokku pea 450 000 korda, millest 260 000 aastal 2015. Parimal päeval oli blogis 9000 klikki.

– Popim postitus on “Suussulav sidrunikook”, mida on vaadatud pea 40 000 korda. Eks see kaubanduslikult ebagrammatiline nimi neid klikke tõi.

– Väga populaarsed on ka, üldse mitte üllatavalt, “Jaapani juustukook“, “Rummipallid” ja “Makroonid“.

– Kõige rohkem on siia blogisse jõutud otsingusõnadega: kaju köök, rummipallid, makroonid, sidrunikook, küpsisetort ja nutella kringel. Samas, vahel võib kohata otsingusõnu nagu “joodiku nägu” (tänks!) ja “olga kaju siga” (tänks, again!)

– Mul on kõige vingemad lugejad, kellel on alati midagi tarka (ja vahel ka mitte väga tarka, aga kindlasti vaimukat) öelda.

Võin käe südamele panna (jepp, selline organ on ka minul olemas) ja öelda, et ma pole hetkekski blogimise alustamist kahetsenud. Siiski ma vahel kahtlen, kas üht või teist asja peaks ikkagi avaldama ja kui otsekohene ma olema peaks, aga see on selline harilik naiselik otsustamisvõimetus.

Sealjuures mul tundub, et olen Eesti toidublogide maastikul muutunud nii mõnelegi pinnuks silmis. Kui toidublogid tihti hõlmavad väga ilusaid toidupilte, harju keskmisest kuivemat juttu ja retsepti, siis minu blogi hõlmab harju keskmisest koledamaid pilte, väikestviisi irooniat maailma ja eelkõige iseenda pihta ning retsepti. Vahel mõtlen, et kindlasti ärritan nii mõndagi teist blogijat oma otsekohesusega või hoopis lugejat, kes otsib retsepti, aga peab mu pikast jutust enne mööda pääsema. Samas, sellistel hetkedel on igati lohutavaks see, et oma ausa jutuga ja kõva häälega olen ma terve elu häirinud nõrganärvilisi ja/või rahumeelseid inimesi enda ümber… 😀 Niisiis virtuaalses maailmas ei saa ometi erineda!

Tegelikult need kaks aastat kirjutamist, eriti viimane aasta, on mulle ellu toonud nõnda palju head, et natuke hirmus mõeldagi. Kui juba listide koostamiseks läks, siis tänu oma blogile olen ma..

– … avastanud tõelise kire magusamaailma vastu ja suutnud sellega eelkõige oma abikaasale, aga ka perele ja kõigile sõpradele-tuttavatele-kolleegidele, väga palju rõõmu valmistada. Blogi moto “Andmisrõõm on kõige suurem rõõm” on end igati õigustanud (tegelikult see sõnaühend on minu jaoks vägagi tähenduslik ja valisin selle oma blogi motoks abikaasa tõttu, aga üllataval kombel ma ei olegi seda blogis veel lahanud).

– … tutvunud ja kohtunud niiiiiii paljude suurepäraste inimestega (kellega ainult virtuaalselt, kellega päriselus.. paar korda), kellega on mul ühised huvid ja alati millest rääkida! See, kui virtuaalne maailm päriselusse kohale jõuab ja igapäevaellu päris värve annab, on ikka tõeline rõõm! Niisiis – aitäh kõigile lugejatele ja uutele sõpradele, et olete siia blogisse tulnud ja tulete ikka tagasi, et kaasa mõelda ja suhelda ning tahate ka päriselus kokku saada, vaatamata sellele, et ma jahvatan kui kohviveski, höhö.

– … arenenud. Esiteks, olen ma hakanud rohkem jälgima teisi blogijaid, toiduajakirju jms ning tunnen, kuidas mu silmaring seeläbi aina laieneb. Varsti peab kodus akent aina lahti hoidma, muidu ei mahu tarkus äragi. Rääkimata oskuste arengust, mis kaasneb magustoitude meisterdamisega. Kui keegi oleks mulle kaks aastat tagasi näidanud, et mina teen sellise koogi, nagu tänases postituses, siis ma oleks selle inimese lihtsalt välja naernud. Mitte, et selles midagigi keerulist oleks.. lihtsalt olen ikkagi kunstisoonetu inimene.

– … osalenud mitmetes põnevates toiduprojektides ja käinud vingetel üritustel, mis on pakkunud suuremal hulgal positiivseid emotsioone ja kogemusi!

– … koostanud ja katsetanud suuuuuuuuurel hulgal retsepte, mida on ka siin-seal avaldatud!

– … ja kindlasti palju head veel, mis esimesel hetkel ei tulegi pähe.

Üldiselt peaksite te juba aru saama, et lähiajal teil minust ja nendest kahemeetristest postitustest veel pääsu ei ole!

Tänase pidupäeva puhul jagan ma hooajaliselt värske, ent sealjuures rammusa juustukoogi retsepti! Meie peres olid kõik sellest koogist igal juhul vaimustuses 🙂 Eriti ema, kelle arust see kook sai liiga kiiresti valmis. Ja nii oligi – justkui alles alustasin küpsiste purustamisega ja ühtäkki juba puistasin kookoshelbeid valmis koogile.

Retsepti idee allikas: Ma ausalt ka leidsin selle koogi idee mingist poolakeelsest blogist läbi Pinteresti, aga ei suuuuuda hetkel seda enam üles leida..

 

Vaarika-kookose juustukook

18-20 cm koogivorm

Põhi

8-10 Digestive küpsist

50 g võid

 

Täidis

800 g toorjuustu

1 purk kookospiima

0,5 sidruni mahl

170 g suhkrut

5 želatiinilehte

1 tl vanillsuhkrut

500-700 g vaarikaid

 

Kaunistamiseks – kookoshelbed, vaarikad jms.

 

Sulata või, purusta küpsised ja sega omavahel kokku. Suru lahtikäiva koogivormi põhja. Pane põhi külmkappi. Kui soovid koogile ilusat siledat äärt, siis vooderda vormi siseküljed küpsetuspaberi või tordikilega.

Täidise jaoks paisuta želatiinilehti külmas vees. Samal ajal kuumuta sidrunimahl ja 1 dl vett peaaegu keemiseni (nii 80 kraadini). Tõsta pott tulelt ja sega sisse želatiinilehed. Jäta jahtuma.

Vahusta suures kausis toorjuust, suhkur, vanillsuhkur ja kookospiim, kuni saad ühtlase massi. Jätka vahustamist ning nirista juurde želatiinisegu.

Kalla saadud toorjuustusegust kolmandik vormi ja puista peale hästi palju vaarikaid 🙂 Tõsta lusikaga ettevaatlikult peale teine kolmandik toorjuustust ja puista ka sellele hästi palju vaarikaid. Nüüd tõsta peale viimane kolmandik kreemi, tasanda ära ja puista peale kookoshelbed. Pane kook külmkappi üleöö. Enne serveerimist kaunista vastavalt soovile 🙂 Mina kasutasin vaarikaid, piparmünti, toorjuustu ja sulatatud barbarissikomme.