Köögiviljakeeks

Mulle näib, et see nüüd küll oli selle suve teine ja ühtlasi viimane suvine nädalavahetus. Vähemalt mina võtsin sellest viimast, veetes kaks päeva siruli rannas, nagu laisale naisele kombeks. Pealegi lubasin ju ometi tordipausile minna..

Haha, tegelikult tegin ühe tordi ja ühe koogi ka. Ilmselgelt narkomaan. Samas, mul on täiesti asjalikud ettekäänded olemas! Näiteks see, et käisin reedel pärast tööd vanaema juures vaarikaid ja sõstraid korjamas. Midagi pidin ma ju nendega ometi tegema! Selle peale kohe meenus eelmise nädala Briti postitus korilase kohustustest ja sinna kõrvale kuuluvast isuäratavast sõstrakoogist. Ei saanud mitte sama kooki tegemata jätta! Kook ise oli täpselt sama maitsev, kui ma Briti kirjeldust lugedes ette kujutasin!

Samuti toimus nädalavahetusel minu ja “Kuldse šokolaadiraamatu” taaskohtumine – olin selle raamatu olemasolu täiesti ära unustanud ja oh seda rõõmu, kui ta mulle raamaturiiulilt ühtäkki silma hakkas. Kõik need 700 lk täis šokolaadi!

Tegelikult meenus mulle antud šokolaadiraamatuga väga armas lugu. Nimelt töötas abikaasa kunagi kinnisvarasektoris ja tal oli kombeks tööle viia minu tehtud konjakipalle. Need konjakipallid olid ka ühed peamistest süüdlastest, miks ma kunagi magustoidumaailma vastu huvi hakkasin tundma (retsepti sain omal ajal muide oma bioloogiaõpetajalt ja tegelikult üsna piinlik, et seda ikka veel ei ole blogis.. :)). Ma ei ole kindel, kas abikaasa siis tööl luiskas, et ta tegi need pallid ise või lihtsalt ei maininud, et ta ei teinud neid ise. Igal juhul millegipärast oli tervel tema kollektiivil jäänud mulje, et tema on nende “rummipallide” autor. Niisiis sai tema, kui suur magusameister, lahkumiskingituseks justnimelt selle raamatu! Milline vedamine! Seepärast ma tänaseni igale tema kollektiivile aina küpsetangi. Höhö. (See oli nali).

Ahjaaa, rääkides headest inimestest! Aitäh kõigile, kes te mu blogisse või FB lehele kommentaare jätate või kirju kirjutate! Ma viimasel ajal ei tunneta üldse seda, et kirjutaksin kuskile musta virtuaalsesse auku. See on nii tore, kui te kaasa mõtlete ja arutate. Eriti lõbus on see, kui keegi kommenteerib mõnd vana postitust ja siis ma ise satun seda ammu unustatud postitust uuesti lugema.. ja kõkutan naerda, kui rumalat juttu ikka oskan ajada.. 🙂

Kui nüüd lõpuks ka asjani jõuda, siis ligi hiiliva sügise puhul alustame taas köögiviljade söömist suurtes kogustes. Ma võiksin siinkohal pidada loengut köögiviljade olulisusest ja sellest, et tegelikult neid tasub ikka aasta ringi palju süüa. Aga vot ei saa tänitada, sest ma isegi pean endale regulaarselt meelde tuletama köögiviljade söömist. Samas justnimelt suve lõpus, kui metsast ja turulettidelt hakkavad marjad kaduma, siis mu käed aina sirutuvad köögiviljade järele ja toidukorrad muutuvad märkamatult aina rohelisemaks.

See keeks ei ole minu arust õigupoolest päris keeks, vaid keeksikujuline omlett. Nii väljanägemise kui ka maitse osas. Aga mulle väga väga maitses! Olen suur suvikõrvitsate, kabatšokkide ja baklažaanide fänn! Loomulikult on minu enda lemmikuks roaks lihtsalt nende oivaliste köögiviljade praadimine sibula ja küüslauguga. Vahel aga hing ihkab ka vaheldust ning see omlett-keeks justnimelt seda pakubki.

Allikas: Russian Foodie.

Köögiviljakeeks

4 keskmist porgandit

2 väikest suvikõrvitsat

2 väikest kabatšokki

30 g võid või kookosõli

3-4 küüslauguküünt

6 muna

60 ml keefiri

40 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

Värsket basiilikut

Soola-pipart

Kuumuta ahi 180 kraadini. Vooderda keeksivorm küpsetuspaberiga.

Koori ja viiluta porgandid (mina ise eelistan porgandi viilutamiseks kartulikoorimisnuga). Viiluta suvikõrvits ja kabatšokk. Haki küüslauk.

Prae küüslauku suurel pannil võis minutike ning seejärel lisa pannile viilutatud köögiviljad. Maitsesta köögivilju soola ja pipraga ning hauta kaane all ca 15 minutit, aeg-ajalt segades. Lase köögiviljadel jahtuda ja seejärel nõruta.

Klopi munad keefiriga lahti. Lisa jahu, sool, pipar ja küpsetuspulber. Kalla munamass köögiviljadele, lisa peotäis basiilikut ja kalla saadud segu keeksivormi.

Küpseta keeksi 50-60 minutit, kuni see muutub pealt kuldpruuniks. Lase 10 minutit jahtuda ja seejärel eemalda vormist.