Hapukoore-halvaatort
Kas teate, et mu kallis abikaasa on mind kannatanud juba üle 8 aasta? Ja sellest tänaseks 2 aastat lausa ametliku abikaasana, vanamoodsad nagu me oleme. Tundub, et tänapäeval soovivad muidu abielluda ainult geid. Nali naljaks, aga mina olen alati teadnud, et soovin abielluda. Mitte nii, et “juba tüdrukuna unistasin valgest kleidist”, aga lihtsalt see tundus alati elementaarse teadmisena mu elus, et ma tahan meest, kelle peale kindel olla, mitte meest, kes hoiab igaks juhuks põgenemistee endale võimalikult lihtsana (ja midaiganes te, argpüksid ka ei väidaks, teavad kõik, et oma naised jätate te ametlikult võtmata hirmust kohustuse ees). Ilmselgelt on mul kodusest kasvatusest tulnud sellised väärtushinnangud. Eriti ärritun ma sellise jutu peale, et “ma ei võta oma naist ametlikult ära, sest abielu on minu arust mõttetu, mis siis, et mu naine seda tahab”. Noooo kas tõesti on raske ära teha see üks “mõttetu tegevus”, selle nimel, et oma naist õnnelikumaks teha?
Oma kallile abikaasale ma oma suhtumisest loomulikult kunagi ei rääkinud, sest vaatamata oma avameelsusele olen tegelikult nii mõnegi teema kohapealt väga häbelik. Me isegi ei arutanud kordagi abielu küsimust, kuni selle päevani, mil ta mu kätt palus. Loomulikult peab siinkohal tunnistama, et mu isa ikka siin seal lõõpis abielu teemadel.. Kuna ta meil üsna range, siis võib-olla abikaasa ikkagi suures hirmus äia ees võttis asja kätte? 😀 Samas, ma lõppkokkuvõttes ei teagi, miks ta sellise otsuseni jõudis. Lihtsalt rõõmustan, et jõudis.
Pulma planeerimine oli meil samuti täiesti spontaanne, sest ka pulmapidu ei olnud ma puberteedieas salaja ette planeerinud. See oli lausa nii spontaanne, et kõik hakkasid kahtlustama, et olen rase. Seepärast ju tänapäeval abiellutakse, kui üldse. Nimelt oli meil plaanis pidada pulma 2013. a suvel ja 2012. a augustis oli üks kena päev, kui olime kahekesi kodus – mina tegin konjakipalle ja abikaasa nokitses oma hobivarustusega. Korraks tulid meile külla sõbrad, kes nagu muuseas mainisid, et müügil on odavad lennupiletid Aasiasse ja soovitasid meil need osta. Kui sõbrad olid ära läinud, siis hakkasimegi seda Aasia reisi asja arutama ja juba hetk hiljem oli plaan enne ikka pulmad ära pidada ja siis Aasias mesinädalaid nautida. Paar tundi hiljem helistasin emale, et nüüd kahe kuu pärast on pulmad. Aasiasse me tookord ei jõudnudki.
Pulmade korraldamine läks täiesti ludinal, sest ilmselgelt oma igapäevatööl, mis hõlmab muuhulgas ürituste korraldamist, olen seda piisavalt harjutanud. Abikaasa oli küll tookord üks kuu meie kahekuulisest korraldusprotsessist eemal (Norras, sukeldumas ja süstaga sõitmas), aga ega meil polekski kahekesi midagi teha olnud. Ma ei saa üldse aru, kuidas inimesed oma pulmapäeva aastaid korraldavad 😀 Kui ma poleks suurt osa asjadest käsitsi teinud (kutsed, laua- ja saalikaunistused, pudelisildid jms), siis ilmselt oleks paari päevaga asja korraldatud saanud. Broneeringute tegemine ja asjade tellimine on tänapäeval ju nõnda absurdselt lihtsaks tehtud.
Kuidas siis see pulmapäev möödus? Liiga kiiresti. Aga sellest räägime juba järgmisel aastal.
Pulma-aastapäeva puhul meil on plaanis… mitte midagi. Okei, veel pole midagi plaanis. Aga terve päev on ju aega õhtuks plaane teha. Hommikuks tegin aga torti, mis mulle väga-väga maitses. Küll aga tekkis mul väike kahtlus, et abikaasale ei maitsenud, sest ta sõi ainult poolteist tükikest korraga.. mõtlesin ja mõtlesin ja siis mulle meenus, miks ma pole aastaid juba halvaatorte teinud. Abikaasale eriti ei maitse ju need! 😀 Mis seal ikka. Nii pikkade aastate jooksul on ju lubatud üht-teist unustada, eks.
Algse retsepti sain venekeelselt FB lehelt Food Lovers, mida oma kõhutunde järgi täiendasin. Huvitav, miks mu kõhutunne hõlmab pea alati vaarikaid?
Hapukoore-halvaatort vaarikatega
Tainas
100 g võid, toatemperatuuril
100 g suhkrut
250 g hapukoort
250 – 300 g nisujahu
0,5 tl soodat
Täidis
500 g hapukoort
50-100 g suhkrut
50 g halvaad
200 g vaarikaid
50 g mandlijahu
Kaunistuseks – pähkleid või šokolaadi, vastavalt oma soovile
Vahustada või suhkruga kohevaks vahuks, lisada ülejäänud koostisosad ja sõtkuda tainas ühtlaseks. Kusjuures tainas peaks jääma üsna pehme ja kleepuv! Pigem olgu jahu natuke vähem ja tainas kleepuvam, sest seda mahlakam jääb tort. Tainas jätta külmikusse vähemalt 30 minutiks.
Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Võta kaks küpsetuspaberi lehte ja joonista kummalegi kaks ühesugust ringi (kasuta taldrikut) ca 16 cm diameetriga. Ehk siis nii, et mahuks täpselt ahjuplaadile ära. Kuna tainas eriti ei kerki, siis võib ringide vahele jätta vaid 1-2 cm.
Võta tainas külmikust välja ja jaga see 4-5 osaks. Iga osa suru plaadile joonistatud ringi suuruseks. Kuna tainas on jätkuvalt väga kleepuv, siis määri käsi oliiviõliga (saadki ühtlaselt käsi niisutada :)). Küpseta põhjasid kahekaupa ahjus 20-25 minutit. Kui põhjad on juba 10 minutit küpsenud, siis tee neisse kahvliga paar auku.
Kreemi jaoks sega kokku hapukoor, suhkur, mandlijahu, purustatud halvaa ja 100 g vaarikaid. Lao kreem ja põhjad kihiti, kreemikihtide peale puista ülejäänud 100 g vaarikaid. Kaunista tort vastavalt soovile ning jäta külmkappi üleöö.
