Esiteks, ma väga vabandan nende lugejate ees, kes mu blogi e-maili teel jälgivad. Paraku tekkis uuele kodulehele liikudes väike tõrge (üks miljonist), aga nüüd peaks kõik taas korras olema!
Üks mu väga kallis sõbranna soovitas mu pika jonni peale (seoses selle “tahan-ei-taha-toidumaailmale-sõrme-anda” teemaga), et ma võiksin vahelduse mõttes proovida öelda jah igale pakkumisele, mis mulle tehakse. Toidumaastikul siis 😀 Üldse mitte sõnakuuleliku naisena võtsin ma seekord teda siiski kuulda. Nii ma jõudsin omadega Fazeri uue šokolaadi esitlusele. Hea küll, niikuinii oleks raske olnud tasuta kvaliteetšokolaadist ära öelda. Üldiselt võib öelda, et ma vist ikka ei ole piisavalt toidusnoob (selle sõna heas mõttes) ja nautleja. Tundsin end nagu võõrkeha, sest mul olid vahepeal mingid töökõned ja kuna tulin autoga, siis ei saanud ka konjakit juua (ja mis šokolaadi maitsmine see ilma konjakita on, eks?) ja üldsegi, kuidas on neil inimestel aega keset päeva juua veini, süüa sealiha piparmündišokolaadi kastmes ja kuulata Mihkel Mattiseni muusikat? Seisin ja vaatasin seda melu ja small talki ja naeratavaid inimesi… ning põgenesin juba enne desserti ära. Tegelikult olen lihtsalt kade, et ei oska niimoodi elu nautida. Nüüd siis mingi aeg võib toidupakkumistele taas ei öelda 😀
Ahjaa… kuidas Fazeri uus šoks maitses? Oivaliselt. See on tume, samas üldse mitte mõru.. ja nende uuest piparmündišokolaadist peab küll hakkama suure kaarega mööda käima, sest see oli nõnda hea. Isegi see põrsas piparmündišokolaadi kastmes oli üllatavalt mõnus.
Šokolaadilainel jätkates.. Keeks! Minu sügisene võitlus mädanevate puu- ja köögiviljadega jätkub! Seekord siis pirnid. Ma ise suhtun pirnidesse ükskõikselt. Võin neid süüa, võin mitte süüa. Kui keegi neid mulle nina alla ei pane, siis ei söögi. Nii juhtuski, et jäin üksi koju poole kotitäie pirnidega… ja need meenusid mulle parasjagu siis, kui seal oli veel 6 päästetavat pirni. Mis seal siis ikka – läksid keeksiks! Suussulavaks keeksiks.
Vürtsikas pirni-šokolaadikeeks
