Ma ei ole konfliktne inimene. Ok, ok. Rahunegem nüüd maha ja ärgem naergem enam. Loomulikult mulle meeldib vaielda, diskuteerida, targutada ja vahel natuke tänitadagi. Aga
Eelmise postituse peale on kiiresti vaja süüa midagi magusat. Eks ikka selleks, et elu läheks taas rõõmsamaks. Vähemalt hetkeks. Nagu suhkru tarvitamisel ikka.. Huvitav, millal ma õpin
Olen ilmselt paar korda maininud, et mu vanematekodu asub Valkla rannas. Kunagi oli see meile suvilaks, aga juba päris mitu-mitu aastat elavad mu vanemad siin aastaringi. Meie vennaga
Pirukas on küll väga hea, aga täna, öösel enne oma lapse poolikut sünnipäeva, võtan oma ööunest aja eelkõige ikkagi selleks, et rääkida oma imelisest lapsest… ja iseendast.
Kui te ei tea midagi Facebook’i gruppidest ja sattusite siia pahaaimamatult retseptiotsingule, siis kerige julgelt kohe postituse lõppu. Need pirukad on imelised. Päriselt. Kindlasti on mu
.. ehk maisi- ja oasalat ehk suviselt rikkalik maitseelamus. Retsepti sain siit. Kuna sügavkülmas ootasid aedoad oma korda, siis kasutasin nad ära. Teile soovitan kasutada ikkagi värsket
Kui tuttavad hakkavad ühtäkki uurima, kuidas mul läheb, siis ilmselgelt pole ammu bloginud. Aga ärgem raisakem seda väärtuslikku beebi uneaega teisisõnu tuntud kui ema vaba aega vabanduste otsimise
Lemon bar kõlab ikka igati etemalt kui selle eestipärane nimetus “sidruniruudud”. Tegemist on ikka tõelise magustoitude klassikaga – magus ja rabe küpsis, mida on katmas hapukas ja suus
Just siis, kui ma mõtlen blogida, et hakkan siin seda elu lapsega taaaaasapisi käppa saama, siis lendab peale neljas kasvuspurt või on need hambad või on see vaktsiinide
Teeselgem nüüd, et veriapelsinide hooaeg ei hakka veel läbi saama. Isegi kui hakkab, siis hooaja lõpus on need kindlasti eriti mõnusalt küpsed. Olen tegelikult juba kolm korda teinud
Ja juba ongi värske kartuli aeg! NOOT Aga turult saab juba Itaalia ja Maroko värsket kartulit, mis natuke isegi meenutab kodumaist, ja värske kartuli sõltlane nagu ma olen,
Mõne retseptiga läheb nii, et see ootab oma korda päris mitu aastat gmailis mustandina. Kusjuures vahepeal korduvalt meenudes. Isegi korduvalt retsepti välja trükkides ja lausa üks kord koostisosasid
Ma ei tahtnud ennetavalt viriseda.. Agaaaa pidin siin kaks nädalat lapsega kahekesi olema, sest abikaasa oli komandeeringus. Üldsegi tundub kohatu viriseda, sest on ka viie lapsega üksikemasid, kes
Veebruarikuu oli mu blogi ajaloo üks kõige populaarsemaid kuid. Sealjuures kirjutasin vaid kolm postitust, millest ühe veel parooli all.. Mis järelduse ma siit siis nüüd tegema pean? Mida
Tere, teie kadunud blogija siinpool. Seda postitust olen alustanud juba viis korda ja kulunud on selleks umbes täpselt kuus päeva. Mäletate, kui ma korrutasin, et ma pole
