Niiiii tore oli pärast pikka töönädalat ja väikestviisi unevõlga lõpuks vanematekodu lähistele metsa jõuda. Hämmastaval kombel on meil seenehooaeg alles hoogu kogumas. Tavaliselt alustan männiriisikate ja liivtatikute korjamist
Kas te olete täheldanud, et juba on hommikuti ja õhtuti pime? Mina küll olen. Sel nädalal lülitasime esimest korda hommikusöögi ajal köögis tule sisse. Esmakordselt elus mind päriselt ajab
Kuna ma juba pidulikult kuulutasin, et olen sügiseks valmis, siis tundus igati asjakohane esimesed kodumaised õunad pirukasse pista. Hea küll, need olid ka lihtsalt liiga hapud, et niisama süüa.
Ei tasu karta pärast mu viimast postitust, et edaspidi saab blogi uue pealkirja “Kaju Dieedipidaja Köök”. Teistele võib ju ikka toidu-rõõmu valmistada, näiteks abikaasa kolleegidele (õigupoolest tuletas seda abikaasa
Mis teil meenub esimesena, kui mõtlete ameerikaliku piruka peale? Mina näiteks olen selle generatsiooni inimene, kellele tekivad Ameerika tüüpi pirukaga alati kahtlased assotsiatsioonid – Stifler’s mom, MILF, This
Lubasin, et täna ma kindlasti kirjutan esimese lause oma magistritööst.. ja õhtuks otsustasin, et see oli ikka päris hea aprillinali. Mis siis ikka.. Tegin aga õhtul koju tulles
Nüüd kus läksin puhkusele (lausa kuuks ajaks!) on aega ja tahtmist lausa pikemalt mõtteid koguda. Mitte, et ma muidu vähe heietaks. Hetkel istume 6 tundi järjekordses lennujaamas ja
Küll on tore, et Eestis veel ilutseb sügis ja õunakoogid veel teemas on. Tegelikult on aga nii tore seetõttu, et ämmalt sain veel häid Eesti õunu. Ja absoluutselt ei tundu kohatu
Seekord jagan retsepti, mida tutvustas mulle… üllatus üllatus… abikaasa!! Ta küll väga hea meelega süüa ei tee, väites, et ma, pirtsakas naine, ei söö tema tehtud toitu (mis
Täna, trotsides esmaspäevast statistika kontrolltööd, tulin nädalavahetuseks suvilasse vanemate juurde “puhkama”. Enne tulekut käisin loomulikult ka poest läbi, et saaks midagi head valmistada, asendustegevusena õppimisele. Siin on küll
Käisin septembris Hispaanias – sõitsime nädalaga piki kagurannikut Almeriast Valenciani. Minu jaoks oli tegemist tõelise gurmeereisi ja Hispaania köögi avastusretkega. Olen ennegi käinud Madridis, Toledos ja Barcelonas, kuid
Lõpuks ometi jõudsin metsa seenele! Kahjuks jäin küll natuke hiljaks – vastu vaatasid mädanevate puravike väljad ja juba valminud hobuheinikud (teate küll, need kõige hilisemad ilmujad). Õnneks paar
