Õuna-karamelli tort
Olin kindel, et pärast oma eilset ülipikka monoloogi ma enam niipea postitusi ei tee, aga.. ups.
Ma ei ole televiisori-inimene. Oma eelmises kodus, kus elasime kaks aastat, ei saanudki telekapultide kasutamist selgeks.. Küll aga olen uues kodus kahe kuuga asja juba selgeks saanud, sest tänavu sügisel vaatan ma esmakordselt kodumaist saadet! Loomulikult pagarisaadet. Kui ikkagi oma kodumaal tehakse valmis pagarisaade, siis magustoiduhuvilisel inimesel oleks patt seda mitte vaadata. Jah, isegi kui see pole kõige põnevam ja kätt pulsile päris hoidma ei pane. Pigem flagmaatiliselt eestlaslik ja armas saade, kus saab isegi üht-teist põnevat teada.
Loomulikult on korduvalt küsitud, miks ma sinna saatesse ise ei läinud. Naljakas, et inimesed, kes mind tunnevad, üldse arvavad, et ma võiksin telesaatesse sobida. Ma olen äärmiselt valjuhäälne, teen palju kohatut ja iroonilist nalja ning keen emotsioonidest ja näitan seda ka välja. Ja kui ise ei näita, siis väiksemagi vihastamise või rõõmuhetke peale on kohe pisarad silmas, emotsioone reetmas. Niisiis ma tõesõna isegi ei kaalutle mingites telesaadetes osalemise üle. Isegi mitte hetkeks.
Kui pagarisaate reklaam hakkas TV3 jooksma, siis keegi ütles mulle kohe, et Merle osaleb seal saates. Minu arvamus pagarisaatest tõusis kohe lakke – olen aastaid Merle blogi lugenud ja kui see on selle saate tase, siis siit tuleb äärmiselt põnev vaatamine. Arvasin mina. Tegelikkus on aga selline, kus üks suurepärane kondiiter võistleb toatäie kodukokkadega 😀 See on lausa naljakas, kuidas pingutatakse saatesse põnevuse tekitamise nimel ja jagatakse saate võite ka teistele, peale Merle. Mul oleks ausalt öeldes natuke piinlik isegi võrrelda selliseid asju nagu üks oivaline Fraisier ja porgandimuffinid. Aga anda veel võit muffinite autorile.. ? Oijah.
Tegelikult on ju selge, et Merle on ülekvalifitseeritud saate jaoks ja enamikule vaatajatest näib snoobina, kes kogu aeg prantsuse keeles targutab. Kuigi väga paljude asjade kohta kondiitrimaailmas ei olegi eestikeelset vastet. Niisiis mina mõtlen pigem seda, et saade oleks põnevam ja tasavägisem, kui võistleksid hoopis Angeelika Kang vs Merle. Antsu jätaks kõrvale, sest minu teada kondiitriga koos elamine veel kondiitriks ei tee.. 😀
Ja vahepalana – kuidas saab täiskasvanud inimene, kes päriselt tahab toiduga tegeleda, teha telesaates oksendamise häälitsusi ja liigutusi, nagu viieaastane, keda emme sunnib lõhe sööma? Suck it up. Täiskasvanud inimesed peavadki tegema ka neid asju, mis neile endale võibolla nii väga ei meeldi.
Aga mina jätkan tasapisi oma iseõppimist tordimaailmas. Taaskord Verdade de Sabor blogi retsepti abil. Nooo ja seeeee tort oli oivaline.
Tordi jaoks kasutasin 18 ja 20 cm koogivorme. Kuna sellistes mõõtmetes vormis saab kõrge tordi, siis läheb madalama vormi vooderdamiseks ja kõrgemaks ehitamiseks vaja tordikile.
Õuna ja karamelli tort
Metspähklibiskviit
1 munavalge
30 g võid
10 g jahu
38 g suhkrut
25 g metspähklijahu
Noaotsatäis soola
Õunatarretis
180 g hapukaid õunu, puhastatud
300 g õunasiidrit
1 kaneelipulk
Ca 70 g Demerara suhkrut (sõltuvalt siidri magususest)
0,5 sidrunit
8 g lehtželatiini
Soolakaramell
125 g suhkrut
125 g vahukoort
100 g võid
3 g lehtželatiini
Soolahelbeid
Karamelliseeritud valge šokolaadi mousse
375 g vahukoort
125 g valget šokolaadi
185 g piima
10 g lehtželatiini
0,25 tl kaneeli
Karamelliglasuur
180 g suhkrut
150 g vett
150 g vahukoort
10 g maisitärklist
6 g lehtželatiini
Biskviidi jaoks kuumuta ahi 180 kraadini. Pane väiksema koogivormi põhja küpsetuspaber ja jäta vorm ootele.
Pruunista või – pane või väiksesse potti ja kuumuta seda keskmisel kuumusel sulamiseni ning seejärel lase veel kuni 5 minutit podiseda, kuni saad pruuni ja pähklilõhnaga või. Kalla või läbi peene sõela teise kaussi jahtuma.
Vahusta munavalged pehmeks vahuks ja seejärel sega need jahu, soola, suhkru ja metspähklijahuga. Viimasena lisa järk-järgult või. Tainas peaks olema üsna tihke ja ühtlane. Kalla vormi, tasanda ja küpseta umbes 15 minutit.
Õunatarretis – pane želatiinilehed külma vette likku. Tükelda õunad. Pane väiksesse potti õunad, siider, suhkur ja sidrunimahl. Tõsta pliidil keskmisele tulele ja lase vaikselt podiseda umbes 10 minutit, et õunad pehmeneksid. Eemalda kaneelipulk. Kalla segu läbi sõela ja saadud mahlast mõõda 240 ml. Lisa mahlale želatiin. Nüüd sega õunad taas mahlaga. Jäta jahtuma. Jahtunud tarretis kalla väiksemasse vormi ja lase sel tarretuda. Soovitatavalt sügavkülmas.
Soolakaramell – pane želatiin külma vette likku ja tõsta või toatemperatuurile. Sulata suhkur väikeses potis, kuni see muutub merevaiguvärvi kuldpruuniks. Teises potis kuumuta vahukoor. Kalla kuum koor karamellile, ise pidevalt segades. Tõsta tulelt ja lisa või ning seejärel želatiin. Aseta saadud karamell külmkappi hanguma. Seejärel pane see õhukese kihina väiksemasse koogivormi ja sügavkülma.
Karamelliseeritud valge šokolaadi mousse – kuumuta ahi 120 kraadini. Tükelda šokolaad ja puista küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Pane ahju 10 minutiks, võta välja ja sega hoolikalt läbi (seda on mugav teha spaatliga). Ära ehmata, kui šokolaad on natuke tükkis. Pane tagasi ahju järjekordseks 10 minutiks ning korda ka segamist. Seda protsessi peaks jätkama, kuni šokolaad on karamellistunud. Aega võib kuluda 30-60 minutit. Valmis šokolaad lükka plaadilt kaussi ja sega hoolikalt.
Pane želatiin külma vette likku. Kuumuta piim kaneeliga keemiseni. Tõsta tulelt, lase paar minutit jahtuda ja sega želatiiniga. Nüüd sega piim šokolaadiga.
Vahusta vahukoor ja sega see šokolaadikreemiga.
Kokkupanek – pane külmutatud karamell biskviidi peale. Nüüd kalla suurema koogivormi põhja pool mousse‘st, sellele aseta külmutatud õunatarretis. Kalla peale ülejäänud mousse ja selle sisse suru omakorda karamell+biskviit, nii et biskviit jääks kõige peale. Tasanda. Pane tort sügavkülma täieliku hangumiseni.
Glasuur – pane želatiinilehed külma vette likku. Sega külm vahukoor tärklisega. Sulata suhkur väikeses potis kuni kuldpruuni värvuseni. Kalla ettevaatlikult hulka soe vesi. Lase saadud segul keema tõusta ja kalla see kohe hästi peene joana tärklise-vahukooresegule, pidevalt hoogsalt segades. Lisa želatiin. Saadud glasuur pane külmkappi täieliku jahtumiseni. Enne kasutamist kuumuta glasuur vesivannil ja lase jahtuda 27 kraadini.
Tõsta külmutatud tort restile ja kohe kalla peale jahtunud glasuur. Kaunista vastavalt soovile.
Ma jätkuvalt unistan sellest mustsõstra variandist, loodetavasti pole ma selle seltskonna tordikutsungit maha maganud 😀 Ja, kui ma ühel päeval otsustan, et suhkruvaba dieet saab vahelduseks suhkrulaksu, siis pole üldse välistatud, et võtan ka selle iluduse siin ette.
Prantsuse peal hakkas jälle Le meilleur patissier, kus pole keegi veel patse punuma ega massaaži tegema hakanud, pigem ikka jooksevad külmkapi, pliidi ja töölaua vahet nagu Merle ja saavad sõimata, et ise juba 3ndat nädalat saates, aga ikka arengut näha pole. Eesti saates ongi ainus areng see, et osalised tunnevad end lõpuks nagu kodus, kus turvalises pereliikmete seltskonnas pole tähelepanu saamiseks miski tabu.
Lugesin nüüd korra veel retsepti ja esialgne kindlus lõi mõnda kohta korduvalt üle lugedes kõikuma 😀
Isssssver, ma leidsin su kommentaari spämmist 🙁 Peab ikka tihedamini spämmikasti kontrollima..
Sul on suhkrudieet? Miks ometi? 🙂 Aga võibolla ma lihtsalt olen kohati retsepti nõnda segaselt lihtsalt kirjutanud, et sellepärast lõi natuke kõikuma! Seda prantsusekeelset saadet olen natuke youtube’is vaadanud, aga kui ikka keelt ei oska, siis on see väheinformatiivne 😀 Aga selle põhjal, mis näinud, võiks öelda, et Merle oleks sinna palju paremini istunud 🙂 Oleks ikka saanud väikese võistlusmomendi ka 🙂
Minu meelest kokk peabki olema emotsionaalne.Mina nädalavahetusel rahulikult suppi keetmas,põnevusega jälgin kuidas valmib sinu tort. Muidugi ,teadmine et saan suure tükki teeb väga õnnelikuks!
Selline teadmine teeks igaühe õnnelikuks… 😀
Ants on mingi uue kondiitri leidnud?
Ei-ei, ikka sellest eelmisest juttu. Värsket klatši ei tea.
Kas see ongi nii keeruline kui peale kahte korda läbilugemist tundub või pisut petlik? Mul paljast koostisainetega tutvumisest aj piltidest sülg voolab ja ammune unistus teha midagi keerukamat ….aga, aga….kahe mudilase kõrvalt korra lõin põnnama. Nüüd äiapapsi sünna ukse eest, ikka tahaks proovida 🙂
Aaaga proovi kolmas kord veel…? 😛 Kui ausa olla, siis see ei ole väga keeruline. Pikk protsess küll, aga samm-sammult võttes ei ole väga hirmutav ju 🙂 Niiet, ei tohi põnnama lüüa! 🙂
Nii, biskviit on ahjus 🙂 Palju neid soolahelbeid ja segan hulka lõpus?
Oi, tore! 🙂 Soolahelbeid lõpus ja tunde järgi. St pane alguses noaotsatäis ja seejärel maitse. Mulle endale meeldivad natuke soolakamad maitsed ja panin kokku pea 0,5 tl.
Kui ma loen kokkupanekut, saan teise järjekorra kui pildil läbilõiget vaadates 🙁
Selles on sul õigus 🙂 Ma soovitan järgida seda teksti 😉 Ise proovisin tõsta tarretise biskviidile, et ehk immutab biskviiti natuke, aga pigem tegi vesisemaks..
saatsin sulle FB sõnumi 🙂
Aitäh põneva retsepti eest, Olga! Tegin seda kooki jõuludeks ja see oli üks elu parimaid maitsekombinatsioone. Eriti huvitav oli valgest śokolaadist karamell, midagi täiesti uut minu jaoks. Soovin Sulle palju inspiratsiooni ja õnnestumisi ka uueks aastaks!
Jee! Niiiiii tore 🙂 Mulle endale ka tohutult maitses see tort. Võiks öelda, et üks eelmise aasta lemmikuid kindlasti! Aitäh! Imelist ja teguderohket uut aastat!
Kas see võib olla siis nagu tagurpidi tort? Et biskviit jääb kõige peale ja seejärel glasuur?
Kokku paned küll nii, aga enne glasuuri panemist vaja ikka õiget pidi keerata 🙂 Muidu on võimatu lõigata pärast – biskviit kõige tihkem kiht ja peab olema põhjas 🙂
Tere! See on väga tore blogi ja retseptid on väga inspireeerivad! Mul on selline küsimus, et kui kaua selliseid mousse ja peegelglasuuriga kooke sügavkülmas hoidma peab ja kui kaua enne serveerimist sealt välja võtta tuleks? Olen paar korda katsetanud nüüd, aga iga kord on serveerimise ajaks ikka keskelt jääs 🙁
Tere! Väga tore, kui blogi inspireerib 🙂 Sõltuvalt sügavkülmast ja konkreetsest retseptist jäätub tort juba nii 3-4 tunniga äärtest piisavalt, et katta. Kui siiski jätta pikemaks ajaks, siis see sulabki kauem. Ma teen kodus söömiseks ise nii, et hommikul katan ja õhtul sööme. Siis pole küll enam jääs olnud.
Tahtsin küsida, mis šokolaadi on kõige parem kasutada? Tegin Kalevi valge küpsetusšokolaadiga ja see läks ahjus täiesti tüki, vaatamata sellele, et segasin usinasti. Pärast lasin piima ja šokolaadisegu läbi sõela.
Olen teinud ka Kalevi šokolaadiga ja täitsa toimib. Tükki läheb see kui kuumeneb üle ja ei saa piisavalt segamist.. Ka mul on seda juhtunud paar korda.
Siiski üldiselt kasutan köögis Callebaut šokolaadi.
Ilmselt pean siis lihsalt ahju väiksema kuumuse peale keerama ja tihedamini segama. Järgmisel korral (see tuleb kindlasti) proovin ka Cellebautiga teha.
Vaatamata sellele šokolaadiäpardusele tuli tort väga maistev! Kui järgmisel karamelliseerimine paremini õnnestub, siis tuleb kindlasti veel maitsvam 🙂 Aitäh!