Rabarbri ja karamelli tort

Olen jõudnud oma eluga nii kaugele, et täna pärast tööd tulin koju, tegin külmkapi lahti, vaatasin natuke nõutult ringi ja helistasin abikaasale murega, et kodus pole süüa. Meenutasin iseendale seda anekdooti, kus mees tuleb koju ja avastab, et pole midagi süüa – hakkab siis kurjana uksest välja minema, et restoranis süüa. Naine siis karjub järgi, et oodaku 5 minutit. Mees: “Mis sa nüüd 5 minutiga siis valmistada jõuad?”. Naine: “Mitte midagi, ma panen riidesse, et kaasa tulla!” 😀

Aga mis ütles minu abikaasa? “Torti on ju” 😀 Eks tal ole õigus ka.

 

 

Üsna tihti ma imestan küll, kuidas ta ikka sellist hullumeelset naist nõnda rahumeelselt talub.. ja siis kui maitsen ise sellist torti, mida seekord tegin, siis mõtlen, et midagi armastusväärset minus siiski on..

 

 

Teadupärast ma viimasel ajal just kuigi palju tortide retsepte ei jaga. Vahel mõtlen, et nende jagamine on sinisilmne – teised kopeerivad retseptid aga endale ja mõned teenivad veel tulugi neid torte teistele tehes. Siis ma jõuan alati aga selleni, et… mis siis? Keegi ei keela ju mulgi neid torte müüa (peale vetameti, haha) ja andmisrõõm on ju ikka alati see suurim rõõm olnud!

 

 

Vahel aga lihtsalt mõtlen, et kui paljusid mu lugejatest ikka nõnda keerulised retseptid huvitavad (kuigi ma kahtlustan üsna kindlalt, et neid pilte meeldib teil sellegipoolest vaadata.. :)). Samas ma ei saa ju ometi olla ainuke hullumeelne, kes aina nokitseks õnnelikult magustoitude kallal.. tundide viisi. See tegevus on ju nõnda teraapiline ja rahustav (tõenäoliselt abikaasa hakkas seda lugedes naerma, teades, milline kaos mu köögikunstiga kaasneb).

 

Head torti ei ole tegelikult üldse raske teha. Tuleb vaid kasutada korralikku toorainet ja hoolikalt jälgida retsepti – magustoidumaailmas üldiselt ei ole retseptis ükski asi niisama lisatud ja nii mõnegi asja ära jätmine võib mõjutada tulemust drastiliselt.

Antud tordi maitse puhul on olulised kaks asja – värske kodumaine rabarber ja enda tehtud karamell! Soovitan koduse karamelli tegemisel kasutada glükoosisiirupit, sest see teeb karamelli tegemise tunduvalt lihtsamaks ja karamelli sisse ei teki ka suuri tükke. Mul endal on alati glükoosisiirup kapis olemas, olgugi, et just iga päev seda ei kasuta – teadupärast ei tohi karamelli rannahooajale vastu minnes just kuigi tihti teha.. 😉

Moosides ja kreemis kasutasin aga Muscovado suhkrut, sest see sobitus ideaalselt karamelli maitsega ja andis tordile kauni beeži ilme.

 

 

Okei, aitab jutust, varsti on abikaasa kodus ja mul ei ole ikka midagi muud külmkapis peale tordi..

 

Rabarbri-karamellitort

18 cm koogivorm

 

 

Mandlibiskviit

3 toasooja muna

3 sl suhkrut

1 dl jahu

0,5 dl mandlijahu

0,25 dl tärklist

1 tl küpsetuspulbrit

 

Rabarbrimoos

200 g tükeldatud rabarbrit

20 g heledat Muscovado suhkrut

30 g moosisuhkrut

0,5 dl vett

 

Karamellikreem

30 g glükoosisiirupit

2 sl vett

200 g tuhksuhkrut

1 dl vahukoort

0,25 tl soolahelbeid

600 g kohupiimapastat

500 g Mascarpone toorjuustu

3 želatiinilehte

0,5 dl vett

 

Rabarbrikreem

150 g rabarbrit

1 sl vett

2 muna

40 heledat Muscovado suhkrut

20 g võid

1 želatiinileht

2 dl vahukoort

 

Soovi korral – rabarbriviilud (kaunistuseks)

2 rabarbrit

0,5 l vett

150 g suhkrut

 

 

Mandlibiskviit

Kuumuta ahi 170 kraadini.

Vahusta munad suhkruga heledaks tugevaks vahuks. Sõelu juurde ülejäänud kuivained ja sega ettevaatlikult tainas ühtlaseks. Kalla koogivormi ja küpseta ligikaudu 25 minutit. Võta ahjust ja lase täielikult jahtuda.

 

Rabarbrimoos

Pane koostisosad potti, kuumuta keemiseni ja lase 10 minutit tasasel tulel podiseda. Püreesta saumikseriga. Tõsta tulelt ja jäta jahtuma.

 

Karamellikreem

Ühes kotis kuumuta vahukoor keemiseni. Teises, paksu põhjaga potis, soojenda madalal kuumusel vedel glükoos, vesi ja ca 75 g tuhksuhkrut, kuni suhkur on korralikult sulanud. Lisa ülejäänud suhkur ja tõsta kuumust. Lase suhkrul hästi vaikselt podiseda ca 10-15 minutit ja jälgi ise hoolikalt, kuni näed, et mass läheb merevaigu värvi. Võta karamell tulelt ja lisa sinna vaikselt vahukoor ning pudista sisse soolahelbed.

Pane želatiinilehed külma vette likku. Kuumuta 0,5 dl vett keemiseni ja lahusta selles želatiinilehed. Jäta ootele.

Sega toorjuust ja kohupiimapasta mikseriga ühtlaseks. Jätkates mikserdamist, kalla vaikselt sisse želatiin ja seejärel karamell.

 

Pane tort kokku:

Lõika biskviit kolmeks, pane esimene osa serveerimisalusele ning määri sellele pool rabarbrikeedisest. Seejärel 1/3 karamellikreemist. Jätka ladumist – biskviit, ½ rabarbrikeedist, 1/3 karamellikreemi, biskviit ja viimasena 1/3 karamellikreemi. Jäta tort sellisel kujul külmkappi hanguma vähemalt paariks tunniks.

 

Rabarbrikreem

Kuumuta rabarber, vesi ja suhkur keemiseni. Lase podiseda, kuni rabarber on pehme (ca 10 minutit) ning püreesta saumikseriga. Jäta jahtuma. Leige püree sega munaga ja tõsta vesivannile (vesi peaks tasaselt podisema). Kuumuta, pidevalt vispeldades, kuni moodustub ilus tihke vaht. Kindlasti ei tohi segu üle kuumutada, sest muidu läheb muna tükki. Valmis kreem tõsta tulelt ja sega sisse või. Paisuta želatiinileht külmas vees ning sega kreemile.

Eraldi kausis vahusta vahukoor. Vispelda kolmandik vahukoorest kiiresti kreemile. Ülejäänud vahukoor sega spaatliga kreemi sisse. Kaunista tort rabarbrikreemiga ja soovi korral rabarbriviiludega.

 

Rabarbriviilud (kaunistuseks)

Pane vesi ja suhkur potti ning kuumuta keemiseni. Lase tasasel tulel podiseda.

Viiluta rabarber kartulikoorimisnoaga. Pane lauale valmis paar lehte majapidamispaberit. Viska ca 5 rabarbriviilu siirupisse ja lase neil 30 sekundit podiseda. Tõsta kahvliga siirupist välja ja laota majapidamispaberile. Jätka, kuni kõik viilud on valmis.

Valmis viilud laota tordile ja lõika kääridega otsad ära.

Need viilud on küll parasjagu pehmed, aga siiski muudavad tordi lõikamise natuke keerulisemaks – seega soovitan tordi lõikamisel kasutada sakilist nuga.

 

 

PS. Retsept on avaldatud ka D-kokaraamatus!