Jõhvikatort
|Kui te mõtlete, et selle jõhvikatordiga ma küll hilinesin ja enam ei ole jõhvikate hooaeg, siis eksite. Kuna lumi tuli üsna vara, siis selle lumise katte alt leiab kindlasti veel palju jõhvikaid.. Kui talvel rappa satute, siis tasub otsida. Ma ei tee nalja.
Täna ajendas üks halb restoranikogemus mind kirjutama “minu kohtadest”. Ühest küljest meeldib mul toiduhuvilisena külastada uusi söögikohti ja proovida huvitavaid asju. Ent sealjuures olles mugav inimene, käin tegelikult tavaliselt pigem läbiproovitud ja kindlates kohtades, milles pole kunagi pettunud.
Kus ma siis kõige rohkem söömas käin? Vanematekodus.. 😀 Ok, ilma naljata, Kohalikus. See on koht, kus saab alati head risotot (mida ei saa öelda 99% teiste Eesti söögikohtade kohta, kus olen seda söönud), mahlakat burksi, grillitud köögivilju krevettidega ja suurepärast hummust. Lisaks saab seal alati kõhu täis ka abikaasa, sest valikus on ribi, seasisefilee ja noh, seesama burks. Ma pole oma kolme aasta jooksul siin piirkonnas elades ja Kohalikku regulaarselt külastades, saanud seal kordagi halba söögikogemust. Parem oleks, et ma seda nüüd ära ei sõnunud. Rääkimata nende mõnusast suveterrassist…
Ja kui juba jutt mõnusatetele suvistele istumistele läks.. Kalasadam ja Klaus on üks oivaline kevad-suvine laupäevahommikune kombinatsioon. Otseselt söömas ma seal kuigi palju ei käi. Küll aga hommikupäikese käes kohvi joomas enne kala ostmist. Ma nädala sees suhtun hommikusööki suhteliselt ükskõikselt, aga nädalavahetuseti olgu hea hommikusöök, mmm omlett, olla..
Umbes neli aastat tagasi otsisime ühel pühapäevahommikul 8 paiku abikaasaga kohta, kus saaks hommikusööki süüa. See oli üllatavalt keeruline ülesanne, kusjuures. Aga see oli esimene kord, kui me jõudsime temaga koos NOPi. Ma isegi ei kujuta ette, mitu korda ma olen aastate jooksul söönud nende kartulipannkooke marineeritud heeringa ja heeringamarjaga. Igal juhul rohkem, kui ma ise kunagi olen kartulipannkooke praadinud. Ja ma võibolla isegi ei valeta, kui ütlen, et olen NOPi brownie‘t söönud sama palju kui enda tehtud brownie‘t. Mulle meeldib NOPi puhul kõik – hubane atmosfäär, maitsev ning tervislik toit, kvaliteetne kohv, toredad teenindajad, üldine kontseptsioon, suvine sisehoov ja loomulikult nende väike toidupood, mis pakub mahekaupa.
Septembrikuus emaga NOPis hommikusöögil – vaadake vaid, kui isuäratavad võileivad mul nina all ilutsevad!
Tööle ma teen üldiselt lõunaid küll kaasa, aga vahel tahaks end hellitada ka, eksole. Siis ma sõidan tavaliselt Sahvrisse. Sahvri kokk tunneb hästi Aasia maitseid ja ka tema päevapakkumiste fantaasia laieneb kaugemale kartulist ning jahukastmest. Olen saanud seal lõunaks nii korralikku Tai karrit, köögiviljavokki kui ka poissmehe sööki – praekartulit muna ja vorstiga.. mmmm.. Samas isegi kui päevapraad ei peaks isutama, siis näljasena ma sealt ei lahku, sest 6-7 EUR eest saab seal suurepärast pardi- või lõhesalatit ja pastat.
… ja siis ma lähen mõnel õhtul näiteks hoopis Manna la Roosasse, kus müüakse 16 EUR eest (sooja) Rikkalikku mereannisalati nimetuse all nelja krevetti, mis on sätitud väikesele salatipadjale ja lisaks mähitud peekonisse.. ja mõtlen, et kus ma oleks alles Kohalikus oma hummust ja peedi-kitsejuusturisotot ja laimiga John Lemon limpsi nautinud selle raha eest.. oeh.. Alles hiljuti ma kirjutasin, et mul pole kahju palju raha välja käia, aga laristamisega käivad kaasas ka väga kõrged ootused.. ning pahatihti suured pettumused.
Kas teil on ka kindlad “oma kohad” olemas? Soovitagem!
Jõhvikatort
20 cm
Jõhvikatarretis
150 g jõhvikapüreed
2 g želatiinilehti
4 g pektiini
40 g mett
20 g suhkrut
0,5 tl kaneeli
Krõbedik
30 g võid
20 g pruuni suhkrut
20 g glükoosi
12 g nisujahu
55 g mandlijahu
1 tl vanillsuhkrut
Jõhvikabiskviit
35 g munavalget
40 g suhkrut
25 g mandlijahu
20 g nisujahu
55 g jõhvikapüreed
Valge šokolaadi mousse
150 g valget šokolaadi
400 g vahukoort
6 g želatiinilehti
Katteks peegelglasuur*
* Mina kasutasin kolme eri värvi glasuuri ja kallasin need korraga peale, vt videot allpool.
Alusta jõhvikasüdamikust – pane želatiinilehed külma vette likku. Sega suhkur pektiiniga. Ülejäänud koostisosad kuumuta väikeses potis ca 40 kraadini. Lisa suhkru pektiiniga ja keeda veel minut. Tõsta tulelt, lisa želatiin ja kalla segu 18 cm diameetrisesse vormi ning tõsta sügavkülma
Nüüd krõbedik – selleks sulata või ja sega ülejäänud koostisosadega. Rulli saadud mass kahe küpsetuspaberi vahel õhukeseks ca 18-20 cm diameetriga kettaks ja küpseta 160 kraadises ahjus 12 minutit. Lõika krõbedik kohe kuumana 18 cm kettaks ja jäta jahtuma.
Biskviit – kuumuta ahi 180 kraadini. Vahusta munavalge suhkruga tugevaks vahuks, sega ettevaatlikult hulka kuivained ja seejärel jõhvikapüree. Kalla 20 cm vormi ja küpseta 12 minutit. Jäta ootele.
Mousse jaoks pane želatiin külma vette likku. Kuumuta 150 g vahukoort valge šokolaadiga tasasel tulel, kuni šokolaad on sulanud, ja sega hulka želatiin. Lase jahtuda. Vahusta vahukoor ja sega ettevaatlikult hulka.
Kokkupanek – kalla vormi pool mousse‘st ja suru sisse jõhvikatarretis. Seejärel teine pool mousse‘i ning sisse suru krõbedik ja biskviit. Pane tort sügavkülma ja külmunud tort kata peegelglasuuriga.
Kus see halb restoranikogemus juhtus ja milles see seisnes?
Kohalikku sai just eile ise külastatud, armas koht ja tõesti alati hea risoto. Lisaks mu suur lemmik juustune suvikõrvitsa- ja kikerhernevorm.
Täitsa kirjas ju 🙂 Aga seda suvikõrvitsavormi olen minagi söönud ja proovinud kodus järele tehagi.. Ei olnud nii hea..
Oih, lugesin diagonaalis : )
Mul ka Manna la Roosaga kehv kogemus, toit oli keskpärane, kuid megakallis ja magustoit kohe räigelt üle hinnatud.
Mulle tundus magustoidumenüü nõnda isuäratav seal ja tahtsin kohe kõike proovida. Pärast salatit siiski enam ei tahtnud. Nii et sõin parem hiljem etenduse vahepeal ühe mõnusa šokolaadikoogi Vene kultuurikeskuses 🙂
Rataskaevu 16 on rahakotisõbralik ja alati imetore olnud – nii maitsva söögi kui ka tähelepaneliku teeninduse poolest. 🙂
Mul on Rataskaevuga see lugu, et minu jaoks on need teenindajad natuke liiga entusiastlikult sõbralikud 😀 Harjunud tagasihoidlike eestlastega juba 😀 Aga toit on seal loomulikult väga hea!
Ma armastan väga uusi kohti avastada, aga teist ja kolmandat korda külastan väheseid. Ikka ja jälle avastan end Tokumarus ja Veganis.
Tokumaru on üks nendest kohtadest, mis mul on justkui igavesti olnud “vajab külastamist” nimekirjas.. 😛 Peab ikka päevakavasse võtma..
Mina käin pmts ainult Vegan restoranis söömas. Pole seal kunagi halba toitu saanud ja kõik on täpselt minu maitsele. Ehk toidul on maitset ja koostisosad on põnevad!
Vaatasin nende menüü kohe selle peale üle. Väga mõistlikud hinnad ja tõesti isuäratavad. Võtan plaani! 🙂