Vaarika-kookose koogikesed
|Mul on viimasel ajal süvendatud huvi tegevuse vastu, mis päädib millegi sellisega:
Näiteks neid koogikesi tegin ma kaks päeva… ja haihtusid need 5 minutiga. Kui sedagi. Ja teate, mis? Mul on ükskõik, haihtugu või minutiga! Mulle jääb tegemis- ja jagamisrõõm.
Igal juhul, ühel heal päeval sain proovimiseks tooteid firmalt Dr Oetker (vt Insta postitus). Õigupoolest on need igasugused nonparellid, toiduvärvid jms, mille puhul on raske rääkida toote proovimisest. Pigem lõbutsemisest.. 🙂 Kuigi ma üldiselt eelistan kodumaist toorainet ja mahedat toodangut, siis sealjuures ei pelga aeg-ajalt kasutada keemiat, kui olukord seda nõuab. Näiteks paljudes keerulisemates retseptides on vaja kasutada toorainet, mis ei ole organismile kuigi kasulik, aga ilma selleta perfektset tulemust ei saavuta. Mina lohutan end alati sellega, et lõpuks on ühes portsus seda tugi-, värv- vms ainet nii vähe, et üldise fooni taustal jääb see märkamatuks. Kujundlikult öeldes – ma arvan, et see, et ma istun päev otsa kontoris, tapab mu organismi kordades rohkem, kui aeg-ajalt tarbitavad viis nonparelli. Niisiis võtsin selle värvilise Dr Oetker‘i tilulilu hea meelega vastu 🙂
Kuna suvel on lihtne teha ilusaid värvilisi torte, siis ausalt öeldes ma polegi neid tooteid väga kasutada jõudnud. Aga kui vaatate nt mu tortide lehte siin blogis, siis näete, et tegelikult paar nonparelli on vähemalt pooltel juhtudel siia-sinna loobitud. Eriti meeldivad kuldsed pärlid, mida niigi alati kasutan.. nüüd lihtsalt lisatops olemas.
Selle retsepti tarvis on lisaks kohustuslikule promo-tilulilule vaja kolme erisuurusega silikoonvormi. Neid saab küll mitmetes kauplustest, aga kõiki kolme kindlasti Gemossist. Mitte, et ma nüüd, khm, oleks käinud seal spetsiaalselt seda kolme vormi ostmas.. Üks oli siiski enne olemas.
Retseptile ei oska ma väga viidata, sest võtsin erinevad elemendid erinevatest retseptidest ja mõtlesin ise midagi juurde. Kuna mul kõige suurema silikoonvormi pesasid on ainult kuus, siis kaks magustoitu said tehtud kaussidesse ja kuus ikka nagu päris. Abikaasa arvas, et need näevad välja nagu ideaalsed rinnad…
Vaarika-kookose koogikesed
8 tk
Kookosbiskviit
77 g suhkrut
25 g kookoshelbeid
2 muna
1 munakollane
32 g maisitärklist
30 g nisujahu
20 g sulatatud võid
Krõbedik
70 g valget šokolaadi
50 g paisutatud riisi
25 g kookoshelbeid
Vaarikavõie
100 g vaarikaid
70 g suhkrut
0,5 tl sidrunikoort
1,5 sl sidrunimahla
1 munakollane
1 tl maisitärklist
Noaotsatäis soola
1 sl võid
Vaarika mousse
90 g vahukoort
120 g vaarikapüreed
4 g lehtželatiini
18 g vaarikalikööri
15 g vett
60 g suhkrut
30 g munavalget
Pistaatsia mousse
225 g vahukoort
25 g pistaatsia(ja kookose) pastat
225 g piima
50 g munakollast
0,5 tl vanillsuhkrut
50 g suhkrut
6 g lehtželatiini
Kate
330 g valget šokolaadi
33 g vedelat glükoosi
100 g piima
75 g vahukoort
6 g lehtželatiini
Punast toiduvärvi
Kaunistuseks – nonparelle, šokolaadikrusse vms.
Alusta vaarikavõidest – sega väikeses potis vaarikad suhkru, sidrunimahla- ja koorega. Kuumuta keemiseni, tõsta tulelt ja lase 5 minutit seista. Seejärel purusta saumikseriga ning suru läbi sõela. Kalla saadud mass tagasi potti. Sega munakollane tärklisega ning sega see vaarikasegu hulka. Kuumuta, pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Tõsta tulelt, suru taas läbi sõela, lisa või ja kalla saadud võie kõige väiksema silikoonvormi 8 pesa sisse (tõenäoliselt jääb võiet natuke üle, seda võid säilitada külmas). Tõsta vorm sügavkülma.
Kuni võie jäätub, küpseta biskviit. Selleks kuumuta ahi 180 kraadini ja määri koogivorm võiga (koogivormi suurus peaks olema parasjagu selline, et sellest saaks välja lõigata 8 ringi, mis on keskmise suurusega silikoonvormis olevate ringide suurusega).
Sega 40 g suhkrut kookoshelveste ja munakollastega. Vahusta heledaks ja kohevaks. Munavalged vahusta eraldi ülejäänud suhkruga kausis tugevaks vahuks, teravate tippudeni. Sega jahu tärklisega ja sõelu läbi. Nüüd lisa vaheldumisi jahu-tärklisesegu ja munavalged munakollastele. Sega spaatliga ettevaatlikult. Lõpus lisa või. Kalla tainas vormi, tasanda. Küpseta ligikaudu 20 minutit. Lase biskviidil jahtuda, eemalda see vormist ja lõika välja 8 ringi.
Vaarika mousse – pane lehtželatiin külma vette likku. Võta välja keskmise suurusega silikoonvorm. Kuumuta vaarikapüree umbes 80 kraadini, sulata selles želatiin ja jäta segu jahtuma. Vahusta vahukoor ja jäta ootele.
Väga väikeses potis sega vesi ja suhkur. Kuumuta neid keskmisel kuumusel, aeg-ajalt segades, kuni siirup läheb keema ja selle temperatuur küündib kuni 118-120 kraadini. Vahepeal hakka juba munavalgeid vahustama – selleks hetkeks, kui siirup on 118 kraadi, peaks munavalged olema õrnalt vahus. Nüüd kalla keev siirup peene joana munavalgete hulka, samal ajal pidevalt vahustades. Jätka vahustamist, kuni munavalge jahtub ja muutub tihedaks (kontrolli sellega, et mikseri labasid tõstes peaksid vahust moodustama teravad tipud). Nüüd sega ettevaatlikult spaatliga kokku vaarikapüree, vaarikaliköör, munavalged ja vahukoor. Tõsta saadud mousse paari supilusika kaupa keskmise silikoonvormi pesadesse, suru iga pesa keskele vaarikavõide südamik ja lisa peale ülejäänud mousse, et vormid oleks triiki täis. Pane vorm tagasi sügavkülma, kuni paariks tunniks.
Krõbedik – sulata šokolaad, sega kookoshelveste ja paisutatud riisiga. Pane krõbedik õhukese ca 0,5 cm kihina biskviidirõngastele (võid soovi korral biskviiti eelnevalt vähese veega immutada).
Vahepeal valmista ette kõige suuremate pesadega silikoonvorm – tordikile abil ehita pesad vähemalt 2-3 cm kõrgemaks.
Pistaatsia mousse – pane želatiinilehed külma vette likku. Vahusta munakollased suhkruga. Kalla piim potti ja lisa sinna vanill ning pistaatsiapasta. Kuumuta piimasegu keemiseni ja seejärel kalla peene joana munakollastele, segu pidevalt vispliga segades. Kalla segu tagasi potti, kus oli piim, ja kuumuta taas pidevalt vispeldades, kuni segu õrnalt pakseneb (85 kraadini). Tõsta tulelt, vajadusel kalla läbi sõela. Seejärel sega hulka želatiin. Vahusta eraldi kausis vahukoor ja sega see jahtunud pistaatsiamassi hulka. Tõsta suurima silikoonvormi pesad pooltäis. Suru mousse’i sisse sügavkülmutatud südamik, nüüd tõsta peale kolm-neli supilusikat pistaatsia-mousse‘i. Kõige peale tõsta biskviit – krõbedikuga kaetud pool mousse peale. Suru biskviit parasjagu sisse, et mousse ja biskviit oleksid ühel tasapinnal. Nüüd pane vormid sügavkülma, soovitatavalt üleöö.
Valmista peegelglasuur – pane želatiinilehed külma vette likku. Tükelda valge šokolaad ja pane kaussi. Kuumuta väikeses potis keemiseni piima, vahukoore ja glükoosi segu. Kalla kuum segu šokolaadile ja sega, kuni saad ühtlase massi. Lisa želatiin ja hakka lisama toiduvärvi, kuni saad kena roosa tooni. Vajadusel lase segu korra ka läbi köögikombaini, et saaks segu ühtlasemaks ja mulle vähemaks. Löö kaussi ka paar korda vastu lauda, et mullid kerkiksid pinnale ja kui suuri mulle on palju, siis lõhu need nt hambatikuga.
Oota kuni kate jahtub umbes 35 kraadini. Tõsta koogikesed restile ja kalla kohe peale kate. Esialgu üks kiht ja paar minutit hiljem teine kiht. Püüa kallata võimalikult ühtlaselt ja ära püüa glasuuri noaga vms tasandada. Lase glasuuril ühtlaselt maha voolata ja alles siis tõsta koogikesed serveerimisalusele. Kaunista vastavalt soovile.
Ei tuleb sind ikka külla kutsuda..
Jee ta siis sellist kunstiteost valmistada viitsib (provotseerin) 😀
Ma mõtlesingi, kuidas ometi seda küllakutset saada… 😀
Provokaatorid.
olen nõus, et üks-kaks-kolm-kümme nonparelli ja tilgake toiduvärvi on täiesti ok, kui maiustades piiri pidada ja endale aru anda, et see pole täisväärtuslik toit. küll aga olen ma selles koogimeistri grupis üksjagu imestanud, et inimesed kasutavad tõsimeeli oma tortides ja küpsetistes valmiskreeme ja -täidiseid (siin mustikatäidis), mille koostisosade nimekiri näeb välja as follows:
“Koostis: õunapüree (118%), suhkur, stabilisaator E440, happeseuse regulaator E330, E331, toiduvärv E124*, E131, säilitusaine E211, maitse- ja lõhnaained.
* võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele!”
ma olen alati leidnud, et normaalse toitu ja kokakunsti (sh. küpsetuskunsti) armastava ja austava inimese jaoks peaks selliste asjade kasutamine olema esiteks häbiväärne ja teiseks käima natukene nagu uhkuse pihta. mida sina neist šokobelladest-mokobelladest jm. poolfabrikaatidest arvad?
Ojaaaa! Kirjutan kahel käel alla!
Ise olen nõus kasutama oma tortides ainult neid ebatervislikke koostisosasid, mis minu silmis annavad tordile midagi juurde, loovad lisandväärtuse, mida ma loomulike toiduainetega perfektselt saavutada ei suuda. Tõsi, eks vahel see nonparellide vms kasutus natuke mugavus ole, eelkõige talvisel ajal, mil teiselt poolt maakera toodud “värskete” marjade ostmine tundub mitte kuigi ratsionaalse käitumisena. Ökoloogilist jalajälge silmas pidades või nii.
Aga (kui sa juba näiteks tõid) mustikatäidise teen ma päris mustikatest ja veel mõnest päris koostisosast kinnisilmi vasaku käega ka parema kui see valmispakendatud saast (vabandust koleda väljendi pärast).
Ma lihtsalt ei mõista, miks peaks üks endast lugu pidav meister niimoodi sohki tegema ja seda üldse mitte hea tulemuse nimel. Ehk siis kasutad kehva toorainet, saad kesise tulemuse ja oled enda üle uhke 😀 Sama mõistmatu lugu on taimse koorega, mis maitseb üle harju keskmise kehvasti ja noh, koostis:
Koostis: vesi, taimne rasv, suhkur, emulgaatorid E322, E472(b), stabilisaatorid E420 (ji), E463, sool, lõhna- ja maitseained, toiduvärvid E160 (a).*
Oeh. Kui ma tahan selliste toorainetega torte, siis lähen pärast tööd Selverisse ja võtan esimese vastu vaatava poekoogi (see on vaid näide, sest ma enam isegi ei mäleta, kuidas poetordid maitsevad :D). Kui aga raiskaksin keskmisest suuremat summat ja telliksin erategijalt, siis eeldaksin kvaliteeti.
*Tegelikult mitmed E-d on ju looduslikud ja ehk polegi nõnda ohtlikud. Aga mulle jääb ikkagi arusaamatuks põhjus, miks neid kasutada..
Peegelglasuurist mullide eemaldamiseks katsime me koolis valmissegatud glasuuri kausis toidukilega, niimoodi sai suurema osa mullidest koos kilega välja tõsta.
See kõlab tõesti hea võttena, aitäh! 🙂
Palun lisa siia pildid ka nendes imelistest gemossi poest ostetud vormidest 🙂 Siis oskan neid jahtima minna. Tänan!
Tere, Laura! Neid saab Gemossi lehelt vaadata, nt siit lehelt algavad need ümmargused vormid – http://www.gemoss.ee/et/kataloog/kondiitritoodete-toorained/tarvikud/muud-tarvikud/br/36.html Valik on uhke 🙂
Tere.
Küsin, et millisest poest või millisest letist võiks otsida paisutatud riisi?
Aitäh.
Tere.
Tekkis küsimus pistaatsia mousse retsepti osas. Koostisosades on märgitud ka vahukoor, kuid hiljem valmistamisjuhises ei selgu, kuhu ja mil moel see läheb.
Aitäh 🙂
Tere, Marit! Tegin paranduse 🙂 Ja õhitud riisi müüakse poodides ökotoidu nurkades või siis eraldi ökopoodides.
Tänan vastuse eest. Tulemus sai väga maitsev 🙂
Mitu retsepti ootab juba järjekorras ning pean kiitma ka Sacheri koogikesi: http://www.olgainkitchen.com/2015/12/29/sacheri-koogikesed-kirssidega/ mmmm 🙂
Jee! Väga tore lugeda 🙂 Loodan, et järgmised ettevõtmised ikka õnnestuvad ka hästi 🙂