Mustika-juustukook
Ma ei ole järjepidev inimene (kui välja arvata blogis antud lubadused, sest neid ma millegipärast kipun pidama) ja seetõttu ei suuda ma ka kalendermärkmikku pidada. Loomulikult ei takista see mind igal aastal seda märkmikku ostmast, kaks nädalat täitmast ja siis unustamast. Osaliselt on see kindlasti seotud mu mälutreeningu-hobiga, sest tore on katsetada, kas suudan ikka asju meeles pidada või mitte. Üldiselt suudan, aga vahel on väga piinlikke olukordasid ka.
Sel aastal hakkasid aga toiduasjad nõnda käest libisema, et otsisin kevadel välja selle õnnetu kaks nädalat täidetud märkmiku ja hakkasin sinna retsepte ja toiduprojektide ning tordisoovide detaile kirja panema. Oldschool asi. Samas see tõesti aitab mind toiduasju organiseerituna hoida ja mitte liialt toiduprodukte raisata. Liiatigi mulle ei meeldi köögis olles arvutist või telefonist retsepte vaadata. Arvuti sobib ainult selleks, et Masterchef Australia‘t vaadata (tänavune hooaeg sai just eelmisel nädalal läbi – mida ma nüüd oma eluga peale hakkan? Mida ma köögis siis vaatan? Tundub, et enam ei saagi süüa teha).
Kuhu ma oma pika jutuga jõuda tahan on see, et juba paar päeva ei leia ma oma märkmikku üles!!! Vaikselt hakkab minus kasvama paanika, sest näiteks on seal kirjas tooraine kalkulatsioonid 50in pulmatordile, mida mul on vaja juba sel reedel teha!!! Ainuüksi seda kirjutades hakkavad mul käed värisema. Nüüd tasub vaid loota vanale heale seaduspärasusele, mida mu vend alati kaardimängus kasutab – asjade üle virisedes hakkavad need asjad kõige paremini laabuma. Niisiis nüüd, kus mure teiega jagatud, jääb mul vaid üle loota, et õhtul koju jõudes jalutab mu kass märkmik hambus mulle vastu. Mis siis, et tal ainult kaks hammast on.
Loomulikult jäi antud märkmikuga kaduma ka tänase koogi retsept. Aga õnneks mu mälutreening on üsna viljakas (kui see vaid aitaks kuidagi meeles pidada, kuhu geniaalsetesse kohtadesse ma asju panen!) ja nii lihtne retsept püsib edukalt peas. Muide, selle koogiga oli selline lugu, et see oli lihtsalt nii ilusates toonides, et vaatamata minu pingutustele ja kaamerale jäi see ikkagi igal pildil ilus. Vaadake vaid:
Või hoopis pealtvaates?
Või ikka otsevaates?
Kui nüüd lõpuks ometi lõpetada hommikused rumalad naljad, siis õige toidublogijana pean ütlema kohustusliku lause, et kook oli äärmiselt maitsev ka. Et mitte öelda imemaitsev.
Mustika-juustukook
18-22 cm koogivorm*
Põhi
8-10 Digestive küpsist
50 g võid
Täidis
400 g toorjuustu
600 g vanilje kohupiimapastat
2 dl vahukoort
150 g suhkrut
1 sidruni mahl
20 g kiiresti lahustuvat želatiini
400 g mustikaid
Sulata või, purusta küpsised ja sega omavahel kokku. Suru lahtikäiva koogivormi põhja. Pane põhi sügavkülma. Kui soovid koogile ilusat siledat äärt, siis vooderda vormi siseküljed küpsetuspaberi või tordikilega.
Täidise jaoks tambi 200g mustikaid katki, sega 100 g suhkruga ja jäta ootele. Pigista sidrunist välja mahl (võid soovi korral ka natuke koort juurde riivida), lisa sellele 2-3 sl vett ja pane väiksesse potti. Kuumuta mahl, aga ära keema lase (nii 80 kraadi) ja lahusta selles hoogsalt vispeldades želatiin. Lisa kohe ka mustika-toormoos ja kuumuta veel natuke, et želatiinisegu hästi mustikatega seguneks.
Ühes kausis sega toorjuust kohupiimakreemi ja 50 g suhkruga ühtlaseks. Teises kausis vahusta vahukoor. Kolmekihilise koogi saamiseks:
2/5 (leigetest) mustikatest sega vispliga 1/3 kreemiga. Seejärel sega õrnalt hulka 1/3 vahukoorest. Kalla vormi, puista peale paar peotäit mustikaid. Pane kook sügavkülma ca 10 minutiks.
1/5 mustikatest sega vispliga 1/3 kreemiga. Seejärel sega õrnalt hulka 1/3 vahukoorest. Tõsta lusikaga eelmise kihi peale, puista peale paar peotäit mustikaid. Pane kook tagasi sügavkülma ca 10 minutiks.
2/5 mustikatest sega vispliga 1/3 kreemiga. Seejärel sega õrnalt hulka 1/3 vahukoorest. Tõsta lusikaga eelmise kihi peale ja puista kaunistuseks äärtele peale mustikad. Pane külmkappi vähemalt 5 tunniks kuni üleöö.
Loomulikult võib kihtide tegemiseks kasutada oma soove ja fantaasiat ning teha rohkem-vähem kihte. Või teha kook, kus iga kiht on heledam kui eelmine vms 🙂
*Mina kasutan 18 cm koogivormi, sest mulle meeldivad kõrged koogid. Aga üldiselt isegi kuni 24 cm koogivorm sobib antud koguste jaoks. Suurema koogivormi puhul tasub vaid põhja jaoks võtta paar küpsist rohkem.
Tegelikult on ikka minust alatu küll nimetada juustukoogiks kooki, mille massist lõviosa moodustab hoopis kohupiimapasta.
Kas oleks mõeldav vahetada ära kohupiimapasta ja toorjuustu kogused? Ehk siis pastat 400g ja toorjuustu 600g?
Ikka oleks mõeldav. Saab natuke rammusam küll, muud vahet väga polegi 🙂 Ega ma isegi tea, miks mul sedapidi läks… 🙂 Ei tahtnud kohupiimapastat vist raisku lasta..
Keegi mälutreener õpetas kunagi, et kui kipud unustama asjade asukohta, siis tuleb neid ära pannes teha “piltlik foto” ning see talletub mällu ja tead alati kuhu oma asjad paned 🙂
See on väga tark mõte. Ma olen ka sellele mõelnud, et peaks asju ära pannes hetkeks peatuma, asjale otsa vaatama ja meelde jätma.. AGA.. 😀 Olen nii kärsitu ja kiire inimene ning ikkagi panen asju siia-sinna automaatpiloodil ja tõttan edasi 😀
Tundub jube maitsev! Mul oleks selline küsimus, et kas väiksema zelatiini kogusega vajub tort laiali? Meie meesperele maitseb selline pehmem varjant veitsa rohkem
Natuke võib ikka vähendada! See praegune želatiini kogus ongi nõks üle keskmise, et kook suvise palavusega (mis lõpuks kohale jõudis!) ka laual kenasti püsiks. Kuna tegin kõrge koogi, siis vajas see ka rohkem želatiini. Seega madalama koogi puhul 15 g võib ka proovida. Samuti võib kasutada kohupiimapasta asemel tavalist kohupiima, sest see on tugevam. Kohupiimaga saaks ehk isegi 10g želatiini võtta, aga seda ma ise proovimata soovitada ei julge 🙂
… ja veel 😀 Arvesta, et kolmekihilise koogi puhul, nagu mul, jääb keskmine kiht pehmem, kui ülemine-alumine, sest sisaldab vähem želatiini. Seega vähendatud želatiini kogusega ma sama mustrit ei soovita! Pigem nii, et alumises kihis oleks kõige rohkem mustika-želatiinisegu ja ülespoole läheksid kihid aina heledamaks ja pehmemaks 🙂
Väga ilus kook ja näeb väga isuäratav välja ka. Kas su kassil on tõesti ainult kaks hammast?
Aitäh! On jah 😛 Ta eelmine omanik ei toitnud teda väga õigesti ja kui kass Kassiabisse tuli, siis eemaldati enamik hammastest 🙁
Tundub väga mõnus, ehk jõuan ka tegemiseni. Üldse tore ja “maitsev” blogi. Hea näha sellist pühendumist.
Aitäh ilusate sõnade eest 🙂
Appi kui hea kook! See oli mu elu esimene katsetus katsetada zealtiini. No jääb veel arengu ruumi 🙂 Aga nii hea ja järgmine kord kui teen näen ikka välimusega rohkem vaeva 🙂
Aitäh Aitäh Aitäh! 🙂
Super! 🙂 Nii tore, et julgesid želatiiniga tegemise ette võtta 🙂 Kindlasti järgmine kord juba palju paremini ja ja… juba peagi ei mäleta, miks kunagi želatiini ei kasutanud 😛
Tegin ka eile seda kooki:) Kõik kiitsid! Selline värske ja mõnus. Sõrmed on küll mustikate korjamisest sinised, aga tegijal ikka juhtub:)
Rõõm lugeda! 🙂 Sinised sõrmed mustikahooajal ongi tubli korilase aumärk.. 😉
Tere
Mis te arvate, kas külmutatud mustikad jätaksid keskmise osa liiga pehme? Mõtlen just neid, mis sinna tervelt tuleb sisse panna.
Anneli, ma kardan, et see võib natuke vedelavõitu jääda. Ma ise hoopis kuumutaksin mustikaid ja teeksin neist hoopis tarretatud želatiinikihi näiteks 🙂
Väga ahvatlev tort! Hakkasin seda järgi tegema, kuid selgus tõsiasi, et minu vorm on ilmselt madalam, kuna kogu see kogus ei mahtunud ära :(. Ja ometi oli minu vorm laiem-20 cm. Kui kõrge Teie vorm on?
Anneli, seoses kolimisega ei ole paraku mul hetkel õrna aimugi, kus mu koogivorm on. Aga mälu järgi ütleksin, et ehk 8 cm..
Aitäh inspiratsiooni eest! Kook tuli vaatamata komponentide ununemisele (toorjuustu unustasin koogile sisse panna 🙂 ) maitsev. Tegin ununenud toorjuustust lisakihi koogile.
Aga, küsin selle sileda ja ilusa äära koht. Proovisin küpsetuspaberiga ja ei jäänud sile (https://www.instagram.com/p/BKTs4-Aga2p/ ).
Huvitav, kas see tordikile on (peab üldse googlema, mis see üldse on 🙂 ) asjalikum?
Haaa, ikka juhtub 🙂 Peaasi, et sai maitsev!
Tordikile on väga asjalik asi! Ma ise teen kõiki tarretatud torte sellega ja saab perfektsed ääred. Suuremad koogitarvikute poed tavaliselt müüvad seda meetri kaupa. Kõige odavam on aga osta suur rull Gemossist. Sellest jätkub eriti pikaks ajaks – mul juba aasta olnud üks rull aktiivses kasutuses ja ikka lõppu ei paista..