Ma tunnen end juba natuke katkise makina, mis teile igal kevadel karulaugu kiidulaulu laulab (Kuidas küll teised toidublogijad viitsivad aastast-aastasse, nädalast-nädalasse sama juttu sama tooraine kohta rääkida!?). Näiteks
Juba paar nädalat on turul müügil karulauk! Tõeline kevadine vitamiinipomm ja minu lemmik salati koostisosa. Ise ka imestan, et sel hooajal ei ole veel ühtegi karulaugu retsepti kirja
Täna hommikul, üksi Tallinna sõites, mõtlesin valmis pika ühiskonnakriitilise postituse Geirovisioonist (mul ei ole midagi geide vastu, lihtsalt… ah ma ei viitsi). Aga päeva peale mu viha lahtus
Esiteks, lubasin oma abikaasale, et näitan kogu maailmale, kuidas tema, vaene mees, läbi minu õppetöö kannatab. Ta peab ise aeg-ajalt süüa tegema!!! Ma küll suudan enamasti kodust cateringi teenust kontrolli all hoida, kuid
See on nüüd postitus, mille peale olen vahelduva eduga mõelnud mitu kuud. Lõpuks ometi kirjapildis. Pean õudusega tunnistama, et ma ei ole 2 aastat Tšehhis käinud
… või oli see karukell? Kuidas kellele. Eile jäi silma lause, et turult saab juba karulauku. Ja mida teeb pärast sellise uudise kuulmist Olga? Tõuseb püsti,
