Pohla ja kookose purukook
|Ahh, neid väikeseid raseda inimese rõõme siin elus. Ütlesin emale vihjavalt, et tahaks natuke pohli süüa (tänavu on meil tõeline pohlauputus ja praegu on need mõnusalt parasjagu küpsed) ja sain järgmisel päeval väikese pangetäie pohli, millest sündis hiljem ka purukook. Ma loomulikult vihjasin, et abikaasa võiks tahta neid pohli mulle korjata, aga ta olevat emale teinud sellise näo, et ta võib ju minna küll ja sinna metsa maha surra..
Pohla ülejääkidest sündis pohla ja kookose purukook
Abikaasa, vaadates loote uuringu tulemusi ja nähes, et lapse kaal on 330 g: “Laps kaalub ju praegu sama palju kui väike õllepurk”. Läks võttis aga külmkapist õllepurgi ja vaatas seda härdunult.. Tõstis veel võrdlevalt mu kõhu kõrvale ja tegi kahtlustava näo, et miks see kõht nii suur on, kui seal vaid selline väike purgike ringi ujub. Vähemalt mina ja mu kompleksid lugesime seda ta pilgust välja. Huvitav, millega ta mind võrdleb siis, kui laps juba tubli kilo kaalub? Aga kaks?
Naljakas, et kõhu suurus on rasedatel nõnda hell teema. See on ju ometi see ainuke periood elus, kus kõht päriselt peabki ees olema, ja nii kaua kui kõik näitajad on normis, siis peaks ju rõõmus ja rõõsa olema. Ometi leian ma end ikka ja jälle peegli eest mõttega, et küll ma olen paks. Ja siis vaene abikaasa peab paar korda päevas meenutama, et ma pole paks, vaid rase.
Tegelikult olen ma alati see “kõhupaks” inimene olnud – kõik väiksemad ja suuremad toidupatud ning lisakilod lähevad otsejoones ujumisrõngasse, aga eelkõige ikka kõhtu. Selle asemel, et viisakalt rindadesse suunduda, näiteks. Ja-jaaa, ma tean küll, et ise ma liialdan teinekord nisujahu ja suhkruga, need ju peavadki vöökohta suunduma.. Nii on minu raskematel ülikooliaastatel nii mõnigi tuttav mind rasedaks pidanud. Ebaviisakamad nendest ka vihjeid ja nalja teinud sel teemal, oodates mu näos mingitki vihjet kohata. Aga saades vastu vaid mõrvarliku pilgu.
Kuigi see suhkru ja nisujahu vajadus on mul raseduse jooksul pigem asendunud kartuli ja igasuguse kala ning sushi vajadusega, siis enda arust oli mul juba raseduse teisest nädalast kõht ees. Ja minu üle terve spordisaali “rase oled?” intsident leidis aset siis, kui oli alles 2. kuu käsil. Aga tolle naisterahva peale sain ma nii kurjaks, et instinktiivselt ütlesin hästi kurja näoga “Ei” (ma isegi ei tea selle inimese nime, mis see tema asi on, mis mina olen või ei ole???). Küll see naine siis ehmatas ja kukkus pobisema, kuidas temalt ka niimoodi küsitud, kui ta veits juurde võttis ja bla bla. Ma mõtlesin aga sellele, et ehk ta sai oma õppetunni kätte. Ehk järgmine kord hoiab suu kinni ja sellega ma ehk säästsin mõnd teist naisterahvast sellisest piinlikust olukorrast. Maailmapäästja nagu ma olen.
Ahhh, mis ma ikka halan. Parem rõõmustan, et magusaisu on tagasi ja lähen võtan tüki head kooki. On the bright side, koogitaldrikut on juba üsna mugav kõhu peale toetada.
Mul oli mul pubekana lemmik purukook pohlade ja keefiriga, mille retsepti mul ei õnnestunud nüüd leida. Niisamuti nagu mul ei õnnestunud leida keefiri külmkapist. Alles oli vaid mälestus sellest, milline tainas välja nägi ja kuidas kook maitses. Panin siis aga hapukoort ja lähenesin asjale loominguliselt. Viskasin 200 g võid mikserikaussi ja edasi lisasin sisetunde järgi sobivaid koostisosasid, kuni saavutasin meeldiva konsistentsi.
Kui te arvate, et niimoodi me, toidublogijad, töötamegi kõiki “oma” retsepte välja, siis eksite rängalt.. 🙂
Põhjas kasutasin nisupüüli, sest see on tunduvalt pehmem, kui tavaline jahu. Tegelikult olengi üsna suur nisupüüli austaja ning pea igas nisujahu sisaldavas retseptis, kasutan nisujahu ja püüli vähemalt 50/50. Võite loomulikult kasutada ka tavalist nisujahu. Ei juhtu muud, kui et põhi saab õige natuke kõvem ja kuivem.
Pohla ja kookose purukook
Plaaditäis
Põhi
200 g toasooja võid
130 g suhkrut
100 g hapukoort
2 suurt muna
140 g nisupüüli
140 g kookosjahu
1 tl küpsetuspulbrit
Noaotsatäis soola
Vahele – 7-8 dl pohli
Puru
100 g külma võid
60 g kookosjahu
100 g jahu
60 g suhkrut
0,5 sidruni koor
Kuumuta ahi 190 kraadini.
Vahusta toasoe või suhkruga heledaks vahuks. Sega ülejäänud kuivained eraldi kausis. Jätkates või vahustamist lisa ükshaaval munad ja seejärel hapukoor. Viimasena sega hulka kuivained.
Määri saadud tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, puista peale pohlad ja küpseta põhja 15 minutit.
Vahepeal näpi järelejäänud koostisosad purutaoliseks massiks. Puista puru koogile ja küpseta kooki veel ca 20-25 minutit.
Mõnusat kõhukasvatamist! Ma alati kadestan neid, kel titeootusega kohe kõhu ette viskab – nii uhke ju!
Ise olen kõik (kõvasti üle keskmise arvu :D) oma ootused pidanud väikeste punudega leppima ning esimesega sünnitusmajja minnes taheti hoopis säilitamisse suunata. Et mis mõttes? Tähtaeg oli käes, veed tulnud ja säilitamisse? Lihtsalt kõhu ümbermõõt oli 89 cm…
Mõnule, poputa end, sest see kaunis aeg on tegelikult liiga lühike. Ja blogi hästi palju!
Tänan! Püüan ikka blogida! 🙂 Selle kõhuga on järelikult sama lugu nagu lokkis ja sirgete juustega – ikka tahame selliseid, nagu endal pole 🙂 Kardan, et mul juba praegu see ümbermõõt üle 89, ei julge mõõtagi..
Palju õnne! Järjekordne tore lugemine.
Eriti naljakas oli lapse ja õllepurgi suuruse võrdlus:)
Suur tänu 🙂 Eks mu abikaasal meeldib, mitte küll alati teadlikult, aga ikka nalja teha ja mul meeldib neid nalju dokumenteerida 🙂
Selle kergelt mõrvarliku pilguga kohtusin ma isegi ca nädal tagasi, kui küsisin selle va nõelamise kohta 😀 Aga no mina ilma veenva põhjuseta teen sulle oma kõhuga vabalt ära, paneme järka teisipäev trennis kõhud kõrvuti, tahad (kui mu jalg terve on ja ennast kohale vean) ? 😀
Aga purukook oli kunagi ka minu lemmikuid, eriti kui vanaema seda tegi, minus aga puudub igasugune küpsetamise soolikas, küll aga võin ma saadusi endale rivitult sisse tankida 😀
Haaaaaa, ei 😀 Sina lihtsalt ehmatasid mind. Samamoodi kui sa saalis ühtäkki mu selja taha ilmusid. Sul oli mingi minu ehmatamise õhtu.. 😀
Aga seda ma mõtlesingi, et kus sa see nädal juba kadunud olid (ja ega ma sind ju pilguga ometi mõrvanud…), endal vaja 200 trenni täis saada veel sel aastal ja puha..
Ma võtsin seda 200 trenni täis saamist nii tõsiselt, et peale tervet suve looderdamist tegin eelmine nädal 4 trenni, no ja laupäevases bodyjamis suutsin ma midagi nii valesti teha, et kuni eilseni ma lonkasin… Täna juba parem 😉
Sind teades olid need 4 trenni kõik hästi rahulikud ka kindlasti… 😀
Kui mul teine laps sündis, siis naaber tuli ja ütles, et vist ikka teie enda omad, pärast esimest küll mõtlesin, et lapsendasite 😛 Minu kõht on olnud minimaalne, lõpuni käisin oma tavaliste riietega ja pidin tööandja uskmatute silmade ees kõhu nii punni ajama kui võimalik, veenmaks, et ma lihtsalt tööluusi mõtle mitmeid kuid teha 😀
See kõlab küll nagu unistus, kui ei peaks lisariideid ostma… Mul rasedateksad ammu olemas ja enamik tavariideid ära pakitud.. Aga eks mulle enamjaolt meeldivad liibuvad kleidid ka.
Mis vahe on jahul ja püülil? Olen ikka arvanud, et need kaks on sünonüümid.
Ongi üsnagi sünonüümid. Püül on eriti peeneks jahvatatud lihtsalt. Küpsetamisel annab kohe tunda – küpsetised saavad pehmemad (ja näiteks kringleid ei saa sellega teha, sest vajuvad täitsa lössi).