Metspähkli trühvlid
Kaks korda järjest trühvlid? Ja veel üsna sarnaste retseptidega? Kindlasti rikun siinkohal toidublogijate koodeksit. Mul ei ole enda kaitseks öelda muud kui.. vastlapäev.
Naljakal kombel on mul seekord nõnda palju öelda vastlapäeva kohta. Veel naljakamal kombel on need sellised asjad, mille peale normaalne inimene ei tulekski, sest need ei ole seotud ei lumepuuduse ega kehva liuga.
Esiteks läks sel aastal suuuuuuuuuuuuuuuurele ringile minu eelmise aasta vastlakuklite retsept. Seda on nädalaga vaadatud üle 15 000 korra. Ma ei ole siiani kindel, kust või miks või kuidas see juhtus. Loomulikult on retsept väga hea, aga neid häid ja paremaid retsepte on siin blogis küll ja veel (oh seda enesearmastust). Ausalt öeldes see lõppkokkuvõttes häiris mind tekitas minus tõelist kohmetust – igas FB toidugrupis vaatasid vastu keefiri-kuklid, mind täägiti kümnetes postitustes ja kommentaarides ja taheti nõu või kiita või laita või midaiganes. Tegelikult peaks see justkui iga blogija unistus olema ja ma ise alati jagan hea meelega oma postitusi, aga nüüd siis hoopistükkis ei meeldinudki see tähelepanu. Nõnda naiselik minust. Samas seda, et ma olen selline veider blogija, teate te juba ammuilma. Niisiis ma pigem mõtlesin nendele inimestele, kes vaatasid, et igal pool on see Olga Kaju oma kuklitega (haha) ja küll on alles suure tähelepanuvajadusega tsikk. Ma väga vabandan teie ees. See ei olnud mina. See retsept elas ise oma elu (küll on hea siin elus teiste pihta näpuga näidata, eksole. Aga huvitav, kas toidu pihta näpuga näitamine on eitamise kõrgem pilotaaž?).
Ma ise tegin sel aastal umbes 200 kuklit. Mis ei olekski ehk nõnda palju.. kui ma ei käiks 8st 5ni tööl. Niisiis möödus minu vastlapäev täielikus unepuuduses, AGA.. tohutult positiivsete emotsioonidega. Pärast vastlamöllu ma olin nii üleerutunud, et vaatamata unepuudusele käisin õhtul ikkagi trennis ja seejärel olin südaööni ärkvel. Mis siis selles päevas nõnda head oli? Eelkõige see, kui paljude toredate inimestega ma kokku sain, et neile kukleid üle anda. Kohtusin mitmete lugejatega, keda nime ja profiilipildi järgi tunnen juba aastaid, aga päriselus ei olnudki näinud. Ütlemata vinge oli teid kõiki näha. Isegi kui ma väga jutukas ei olnud ja võibolla ei käitunud kõige ratsionaalsemalt 😀 Süüdistan kõiges unepuudust (jälle näitab näpuga..).
Teisalt oli mul sel aastal see kuklivärk täieliku kontrolli all (vabandan nende ees, kelle mõtlemine käib sama vasakule kui mul). Eelmisel aastal tegin ma kaks korda vähem kukleid kui tänavu, aga lõpuks oli kõik käest – kuklid lendasid siia-sinna, pesemata nõud olid põrandal, lauapealsed mustad, ma ise jahune ja lõppkokkuvõttes hilinesin töölegi paar tundi. Seevastu sel aastal jõudsin ma õigel ajal tööle ja õhtul koju tulles ootas mind vaid kuklilõhn ja tühjad lauapealsed, mis vajasid kõigest tuhksuhkrust pühkimist. Ehk siis sellisel hetkel ma sain aru, kui palju olen ikkagi aastaga arenenud ja oskus enda järelt kohe koristada on HINDAMATU. Muidu igapäevaselt ei saa ju aru sellest, aga aasta taguse vastlapäevaga võrreldes… küll ma olen tubli. Hehe. Aga tõesõna on raske panna sõnadesse seda siirast rõõmu, kui oled niimoodi pingutanud, tuled õhtul rampväsinuna puhtasse kööki, teed endale omleti ja lähed vanni. Selle asemel, et mitu tundi kuivanud nõusid küürida..
Ühesõnaga oli mul täiesti ootamatult emotsionaalne vastlapäev. Kui veidralt see ka ei kõlaks. Ja nüüd on mul nädala lõpuni tehtud plaanid, mis hõlmavad kahte naisteõhtut, ühte teatrikülastust, võõõõibolla ühte muuseumi ja kindlasti päris mitut trenni. Yeah.
Metspähkli trühvlid
200 g tumedat šokolaadi
150 g vahukoort
1 sl giandujat
Peale – 30 g metspähkleid
Haki šokolaadid ja pane kaussi. Väikeses potis kuumuta vahukoor giandujaga keemiseni ja kalla see kohe šokolaadile ning sega mass ühtlaseks. Aseta külma vähemalt 30 minutiks. Vormi saadud massist pallikesed ja kata hakitud pähklitega. Säilita külmas.
