Kõrvitsatrühvlid
|Kuna kõik head asjad peavad ikka samal ajal olema, siis eile oli Tigus 5 käiguline degusteerimise õhtu, mida ma ei saanud mitte külastada. Tigu on kindlasti üks kohtadest, kuhu ma olen alati väga tahtnud minna, aga mingitel seletamatutel põhjustel ei ole jõudnud. Ma jälgin ammusest ajast ka nende blogi, mis on mõnusalt silmaringi laiendav ja samas regulaarsed menüü ülevaated ajavad kõhu tühjaks 🙂 See on lihtsalt seletatav, sest üldiselt igasugused mereannid on minu esimene valik menüüst ja Tigu menüü on selles osas väga eeskujulik. Mida siis degusteerimisel pakuti?
3 austrit
Tuunikala tartar koriandri, mündi ja laimiga
3 brändis flambeeritud kammkarpi
Tšilli ja küüslauguga praetud krevetid
Beebi-kaheksajalad vürtsikas tomatikastmes
Mina ei saa sellist menüüd vaadates küll rahulikuks jääda.
Kuidas siis Tigu toit oli? OHHHHH! Sõime ja mõmisesime. Kõik oli nii maitsev ja nii värske ja nii hästi maitsestatud. Ühesõnaga loodame, et saab teinekordki degusteerima minna 🙂
Nüüd, kus Halloween on läbi, võin ka mina lõpuks kõrvitsapostitusi tegema hakata (olen jätkuvalt rebel tsikk). Ostsin tegelikult eelmisel nädalal juba pisikese kõrvitsa, mille ära röstisin ja nüüd topin kõrvitsapüreed iga magustoidu sisse. Mmm.. Kuidas kõrvitsat röstida? Lõigata kõrvits pooleks, eemaldada seemned, panna poolikud sügavale ahjuplaadile lõigatud osa allpool ja küpsetada 200-kraadises ahjus ca 1 h. Kuna kõrvits on mahlakas, siis pärast uputab tõenäoliselt kogu ahi kõrvitsamahlast. Valmis kõrvitsapoolikutest eemaldada lusikaga seest viljaliha ja jätta peenele sõelale (kui pole peent sõela, siis panna sõela sisse ka marli) paariks tunniks nõrguma. Pärast püreestada. Ütleme nii, et kõrvitsa röstimisel on kadu üsna suur – alloleval pildil olevast kõrvitsast, mis oli nõks üle 4 kilo, sain pisikese karbitäie püreed 😀
Mida siis teha sellest püreest? Noooo mina tegin trühvleid… ja juustukooki… ja täna teen veel kreembrüleed 🙂 Ei ole just kõige tavapärasem kõrvitsapüree kasutus vast. Aga kes on öelnud, et ma tavapäraselt käitun? Kasvõi kunagi?
Trühvlid on täiesti super. Ei ütlekski, et kõrvitsapüreega tehtud.
Kõrvitsatrühvlid
25 tk
100 g kõrvitsaseemneid
75 g kõrvitsapüreed (3 sl)
100 g valget šokolaadi
100 g Mascarpone toorjuustu, toatemperatuuril
50 g piparkooke
200 g tumedat šokolaadi
Kaunistamiseks – nonparelle
Haki/jahvata võimalikult peenelt kõrvitsaseemned ja purusta piparkoogid. Sulata vesivannil valge šokolaad. Tõsta šokolaad tulelt ja sega sisse piparkoogid. Seejärel sega hoolikalt juurde mascarpone. Viimasena lisa kõrvitsaseemned ja -püree. Pane saadud mass külmikusse tahenema, ca 30 minutiks. Vormi massist väikesed pallikesed ja pane need tagasi külmikusse, võid ka sügavkülma panna.
Tempereeri šokolaad. Kui pole kindel, kuidas seda teha, siis loe läbi mu šokolaadi ABC. Kasta pallikesi šokolaadi sisse ja jäta alusele tahenema, puista peale nonparellid. Vahepeal soojenda šokolaadi natuke, sest “töötemperatuur” peaks püsima 30-32 kraadi. Kui oled šokolaadi hästi tempereerinud, siis see taheneb ka toatemperatuuril. Kui mitte, siis tõsta trühvlid külmikusse tahenema. Valmis trühvleid säilita õhukindlas karbis, külmkapis.
Oh, mul on varsti juba piinlik kommenteerida – iga postituse kohta tekib mul kohe mõtteid 🙂 Seekord paistab, et sõuame samal lainel – avastasime nüüd alles kõrvitsaretseptid. Aga ma ütleks, et kõrvitsa jaoks ei ole kunagi hilja 🙂 Need trühvlid proovin järgi – püreed on veel ja kaks kõrvitsat ootavad ka oma järge 🙂
Veelgi enam, need trühvlid sobivad ju ideaalselt ka pärast jõule katsetamiseks, mil piparkooke on laadungites üle (kuidas kellelgi muidugi) 😀
Sisu ehk läbilõike pilt meeldib mulle kohe eriti!
Oh, ole nüüd, minu arust on igasugused kommentaarid, tagasiside ja suhtlus parim osa blogimisest 🙂 Niiet jäta või kümme kommentaari 🙂
Ma siis proovin sinu kõrvitsaruute, sa proovi trühvleid 😀 Kusjuures mul küll piparkooke pole kunagi üle jäänud. Pigem saabki praegu rahus neid toidus kasutada, kui pole veel jõuluhõngu ja pidevat vajadust süüa piparkooke mandariinidega. Minu arust nende kasutamine kõrvitsaga on natuke nagu sohki tegemine – selle asemel, et näha vaeva vürtside timmimisega ja uhmerdamisega, lisan aga piparkooki, kus kõrvitsa kõrvale sobivad maitsed juba tasakaalus 😀
Rääkides piparkookidest.. peaks järgmisel nädalal juba taina tegemise ette võtma! Mmm… 🙂
Heh, siis hakkangi iga kord kommenteerima ja mitu korda kohe! Täitsa nõus, et see on blogimise tore pool, et saab suhelda 😀
Ja nagu näha, jõudsid sa juba sel nädalal piparkoogitaina tegemiseni, mina ka! 😀 Piparkoogitainaga on ainult nii, et iga kord tahaks midagi uut proovida, aga siis, vahetult enne tegema hakkamist otsustan ikka, et ei, lähme ikka kindla peale välja 😀 Kuigi maitsega tõenäoliselt väga mööda ei pane, aga vat just see tekstuur ja rullitavus on oluline. Aga kui see ebaõnnestub, siis saabki ju taina niisama ära süüa – see küll kunagi seisma ei jää 😀
Jaaaaa, see piparkoogitainas on üks kaval loom – ma muidu ei söö toorest tainast (erinevalt abikaasast, kes käib ja nokib tainast, kuni ma seda sõtkun!), aga piparkoogitainast ei saa ise kuidagi eemale 😀 Eriti kui on apelsinimaitseline..
Mul ikka selle aasta esimene tainas ei tulnud päris 100% õige, sest suhkru karamellistumine läks väheke aia taha.. Niiet esimesed piparkoogid on heledavõitu. Samas, laualt haihtusid ikkagi momentaanselt 😀
Kas Sul jääb kõrvits tõesti nii vedel, et tahad teda veel nõrutada? See on mu jaoks üllatav, mul jääb küll ahjus röstitud kõrvits suhteliselt tihke. Ja nõrutades läheks palju hääd kraami kaotsi.
Aga see kõrvitsa pistmine iga roa sisse (loe: uute roogade pidev leiutamine) on tore. Kõrvitsaga on seda eriti lihtne teha. Ma paar aastat tagasi kõrvitsahooajal panin teda vist IGA söögi sisse 😀 Nüüdseks on juba mingid lemmikud tekkinud, seega kõrvits kõikjale ei jõua.
Kusjuures, kõrvitsaga on mul üldse keerulised lood, sest mu vanematekodus pole mitte kunagi kõrvitsat söödud. Oma päris esimese terve kõrvitsa ostsingi alles eelmisel aastal ja pole seni pidama saanud.. 🙂 Avastamisrõõmu pikaks ajaks!
Nõrutamisega on nii, et ma varem ka ei nõrutanud (ja siiani ei nõruta, kui röstin kõrvitsat näiteks püreesupi jaoks). Aga hiljuti nägin Martha Stewart’i jagatud videot, kus soovitati nõrutada, et magustoit ei muutuks liiga lödiks. Ja mulle meeldis niimoodi rohkem, just seetõttu, et siis saab kõrvitsat toidu sisse rohkem panna, kartmata, et see liiga vedelaks muutub 🙂