Õhuline jõhvika-juustukook

Ma pole ammu suutnud kirjutada postitusi, mis kirjeldavad igapäevaelu ja toredaid nädalavahetusi. A’la läksime sinna… ja siis… ja siis.. ja siis…

Mitte, et nädalavahetused viimasel ajal toredad poleks. Pigem isegi vastupidi.

 

 

Tegelikult mulle endale meeldib lugeda, millega teised tegelevad ja mida erinevatest kohtadest, tegevustest, teenustest vms arvavad. Ometi ise justkui ei oska lihtsalt armsaid tekste koostada. Ikka vaja asjad keeruliseks ajada. Igapäevaelust teksti koostades tundub see endale alati kuidagi igav? “Keda peaks huvitama minu igapäev?”. Täitsa loogiline naine – ise loen huviga sarnaseid postitusi, aga eeldan, et teistel on igav minu postitusi lugeda.

Üldiselt on meil abikaasaga kombeks veeta nädalavahetusi eraldi. Abikaasa tegeleb tervisespordiga ja osaleb erinevatel võistlustel. Mina pigem täidan tellimusi ja käin sõbrantsidega (toidu)üritustel. Ehk siis kumbki tegeleb oma hobidega ja ei eelda, et teine peaks tema hobidest osa võtma. Kuigi abikaasa üldiselt ikkagi läbi söömise saab minu hobist osa 😀 Kui aga emmal-kummal tuleb ette vaba nädalavahetus (seda ju ometi ei juhtu kunagi samal ajal), siis põgeneme kohe Valklasse, minu vanemate koju. Üldiselt käimegi seal kordamööda..

Ma ise käisin varem rohkem tema spordiüritustel kaasas. Eriti tudengina, kui sain võistluse ajal kaldal päikese käes oma kodutöid teha. Aga praegu tundub terve päeva veetmine teda oodates natukene ajaraiskamisena, sest suurem osa päevast olen ikkagi üksi. Loomulikult saaksin rahus kaldal raamatuid lugeda. Aga kodus saan samuti raamatuid lugeda ja lisaks süüa teha, sõbrantsidega midagi ette võtta ja ja.. Niimoodi on muutunud pigem erandiks see, et me midagi koos ette võtame ja kumbki ei näe selles üldiselt probleemi. Ma ikka vahel jonnihoos võin seda ette heita küll. Oleme ju nädala sees igal õhtul koos ja sedagi on väga palju, arvestades seda, et oma eelmisel töökohal oli abikaasa aina komandeeringutes ja omal ajal mina giidina ei jõudnud vahepeal suvel 3 nädala jooksul kordagi koju.

Sai vist kuidagi õigustav tekst?

 

 

Viimasel ajal olen aga mina tellimustest aina loobunud, blogimisse on mingi rahulik rütm tekkinud ja ühtäkki on mul tekkinud ellu uus nähtus – vabad nädalavahetused! Tagakuklas aga tiksub mõte, et varsti on see vabade nädalavahetuste aeg siin elus möödas. Kõik emad nagu ühest suust soovitavad, et maga ja logele, kuni sa veel saad. Nii et ma kuulan nende nõu ja kohe südamest naudin praegust aega!

 

 

Niisiis, minu tagasihoidlikul palvel, veetsime me möödunud nädalavahetuse abikaasaga kahekesi koos!  Ikka teeks ju abikaasaga väikese spontaanse sõidu Setomaale. Ei?

Tegelikult tahtsin käia Tartus külas oma kallil sõbrantsil, kes juhuslikult töötab ERM’is. Nii et vaatasime ka muuseumi üle. Pole midagi öelda – hoone on ikka uhke, suur, avar ja modernne. Mulle meeldis väga sisekujundus, eriti see, kui läbimõeldud ja ühtne kogu sümboolika kasutus on. Eksponaatide osa? Huvitav, aga väga sügavat muljet ei jätnud. Ma ei suuda täpselt öelda, mis oli valesti. Võibolla oligi asi selles, et maja ise pakkus vau-efekti, aga näitus oli kuidagi tihedalt ja kitsalt kokku pakitud väikeses osas. Samuti oli võõras see, et muuseum algab tänapäevaga ja siis kõnnid ajas justkui tagasi, minnes aina sügavamale ajalukku. Ajalised üleminekud on aga piiritlemata (mitte, et pärismaailmas need piiritletud oleks, eksole) ja siis ei saa nagu päris eksponaatide vahel aru, et kus mis toimub. Võibolla oli asi siiski minu olukorras 😀 Ega ma ju ausalt öeldes eksponaatidesse süveneda väga jaksanud. Pikalt püsti seismine on mõnele juba natuke keeruliseks muutunud… Ühesõnaga, peab millalgi tagasi minema.

 

Abikaasa leidis ERMist oma ammu kadunud venna üles..

 

Olen siin viimasel ajal tegelenud justkui suuremat sorti Eesti spaade uurimustööga. Sel nädalavahetusel oli kord Värska käes, mis oli aga teistsugune spaakogemus. Viimati käisime sõbrannaga paar nädalat tagasi mu lemmikus Aqvas ja kontrast oli kohe eriti silmapaistev. Aga kui spaa paketi hind ühele on odavam kui teise spaa odavaim massaaž ehk 38 EUR (sh majutus, sauna- ja veekeskus, õhtu- ja hommikusöök), siis ega ootused üleliia kõrged olegi. Ma olen selline inimene, kes omades kõrgeid ootusi, on ka äärmiselt nõudlik, st kui mõni asi on mainekas või kõrge hinnaga, siis parem oleks, et see oleks tasemel. Kui aga spaa on odav, siis ma ei kirtsuta nina, kui see on tagasihoidlik. Hea küll, õhtusöögiks olnud ketšupiga makaronide peale natuke kirtsutasin.. Peaasi, et oleks puhas ja mõnus. Iseenesest Värska veekeskuse hoone on täitsa uus ja asukoht mõnus. Niisiis, vees sai sulistatud, saunas käidud, kõhud täis söödud, mineraalvett joodud ja mõnusalt välja magatud! Hommikul tegime tillukese jalutuskäigu ning seejärel sõitsime aga Setomaa läbi.

 

Vaade sügisesele Setomaale

 

Juustukoogist rääkides. Ega see tegelikult päris-päris juustukook ole. Juba mingi aeg tagasi avastasin, et tõeliselt hea juustukoogi saab siis, kui toorjuustu osaliselt asendada võidega ehk sisuliselt kuumutatud ja vahustatud munaga. See muudab koogi õhuliseks ja suus sulavaks. Soojalt soovitan järele proovida!

 

 

Õhuline jõhvika-juustukook

24 cm

 

Põhi

100 g võid, sulatatud ja soovi korral pruunistatud

120 g vanilliküpsiseid

70 g kreeka pähkleid

0,25 tl kaneeli

 

Täidis

220 g jõhvikapüreed*

190 g suhkrut**

2 muna

1 munakollane

4 želatiinilehte (8 g)

600 g toorjuustu

1 tl vaniljepastat

 

*Ma teen marjapüreesid nii, et kuumutan marjad vähese veega keemiseni. Purustan saumikseriga ja surun läbi sõela.

**Juustukook saab sellise suhkrukogusega pigem hapukas. Enne koogi vormi kallamist maitse, kas suhkrut sai ka sinu maitsele piisavalt.

 

Kuumuta ahi 200 kraadini. Purusta küpsised ja kreeka pähklid. Sega põhja koostisosad kokku, suru vormi põhja ja küpseta 10 minutit.

Tõsta toorjuust toatemperatuurile. Pane želatiinilehed külma vette likku.

Pane kaussi 200 g jõhvikapüreed, suhkur, munad, munakollane ja vaniljepasta. Tõsta kauss vesivannile ja kuumuta sisu pidevalt vispliga segades, kuni saad tihke ja samas õhulise massi. Kui sul on termomeeter, siis kontrolli, et temperatuur oleks vähemalt 85 kraadi. Tõsta tulelt ja sega hulka želatiin. Lase segul jahtuda käesoojuseni. Võid selleks kasutada külma vesivanni.

Sega toorjuust eraldi kausis läbi ja seejärel lisa kolmes jaos toorjuustule jõhvikavõie. Kalla saadud vaht vormi, tilguta peale kõrvalepandud püreed ja tõmba hambatikuga peale muster.