Mandli-šokolaadikook

Piinlik tunnistada, aga alles üsna hiljuti vaatasin lõpuks Julie & Julia filmi ära. Antud film jutustab ühest küljest Julia Child’i elust ja teisest küljest toidublogimisest – näidates nii blogimise parimaid külgi kui ka raskusi. Seda ma olen alati teadnud, et Julia Child oli see inimene, kes esindas kõike, mida ma toidu juures armastan ja hindan. Nii armas oli siis vaadata seda kõike läbi iseõppiva toidublogija silmade ja kogeda üksjagu äratundmisrõõmu. Ahh, ma ainult vaatasin ja noogutasin kaasa.. Samuti sai taaskord kinnitust see, kui oluliseks faktoriks on eesmärkide saavutamisel partneri toetus.

 

Mandli-šokolaadikook

 

Te kindlasti teate ka nii mõndagi Julia tsitaati*, teinekord ehk teadvustamata, et just tema ütles seda. Aga kui ma peaksin valima omad lemmikud, siis:

 

…nothing is too much trouble if it turns out the way it should – oi kui palju öeldakse, et näen nii palju, ehk üleliiagi, vaeva oma tortidega. Aga ise ma mitte kunagi ei suhtu keerulise tordi tegemisse kui vaeva nägemisse. Kui tulemuseks on kaunis ja maitsev tort, siis kuidas ma ometi saaksin selle tegemisprotsessi vaevaks tituleerida?

People who love to eat are always the best people – ma ei saa öelda, et olen selle kriteeriumi järgi inimesi oma ellu valinud.. AGA.. kuidagi on nii läinud, et kõik mu lähedased inimesed oskavad head toitu hinnata. Nendega võib koos pikalt toidust rääkida, koolitustel käia, toidufestivale väisata, kokata või lihtsalt südamest toitu nautida.

A party without cake is just a meeting – ei vaja isegi täpsustust.

I enjoy cooking with wine, sometimes I even put it in the food – keegi ehk mäletab, et see tsitaat oli mu esimeseks Kaju Köögi FB lehe motoks 😀 Tänapäeval on sellega paraku lood nagu nad on…

The only time to eat diet food is while you’re waiting for the steak to cook – dieettoit ja Kaju Köök võiksid minu poolest olla vastandid. Dieetide kui selliste vastu mul pole küll otseselt midagi. Aga justnimelt päris toitu imiteeriv rasvavaba, suhkruvaba, gluteenivaba jms dieettoit hoidke küll omale. Kui teha ikka läätsedega pasta, siis tegemist ei ole “vegan pasta bolognesega”, vaid läätsedega pastaga. Ja kui määrida õunarõngale kookoskreemi, siis ei ole tegemist “pontšikutega”, vaid kookoskreemiga õunaviiludega. Ja tofu baasil ei saa teha juustukooki, sest tofu näol ei ole tegemist juustu, vaid juustulaadse tootega. Äämisel juhul võiks sellest tehtud kooki nimetada juustukoogilaadseks tooteks.

With enough butter, anything is good – tõesõna! Mul on võiga väga eriline suhe, sest see on koostisosa, mille peale võib alati kindel olla… ja kogusega isegi natuke liialdada. Olen küll eelevalt öelnud, et mulle ei meeldi tugev või maitse magustoitudes, a’la trühvlitort või misiganes võikreemi baasil tort. Viimasel ajal olen aga isegi sellest hirmust üle saamas..

Find something you’re passionate about and keep tremendously interested in it – JAH!

 

*Tegelikult ei ole ma oma loomult üldse aforismide inimene. Teate küll, see inimene, kes sügavamõttelisi postitusi aina FB lehel jagab. Lugesin selle kohta uudist, et neid sügavamõttelisi aforisme jagavad madalama IQ tasemega inimesed. Ma ei kiitle siinkohal, et küll ma olen tark. Pigem ise alati muigan neid tsitaate, sest tavaliselt pannakse need postitused ju kellelegi vihjeks.. Aga minu arust on tunduvalt lihtsam öelda mehele, et ta on …. käitus sinuga halvasti, selle asemel, et jagada kogu oma sõpruskonnale aforisme “Nothing hurts more, than realizing he meant everything to you and you meant nothing to him” või “Sometimes it is better to be alone, then nobody can hurt you” (jah, ma just guugeldasin “sad breakup quotes to make you cry“). Lõppkokkuvõttes teab kogu su sõpruskond, et keegi tegi sulle haiget, aga ainuke, kes nendest postituste vihjetest aru ei saa, on seesama inimene, kelle jaoks jagati.

 

Vana hea tsitaadi-klassika..

 

Igal juhul, pärast sellise filmi vaatamist olin ma kohe eriti hakkamist täis! Niisiis tundus igati paslik valida Julia Child’i retseptidest järele tegemiseks justnimelt üks rohke võiga ja šokolaadiga ja alkoholiga ja suus sulava sisuga kook. Vot see oli alles nauding! Isegi mu abikaasa, kes ei söö just kuigi hea meelega tummiseid šokolaadimagustoite, ütles, et see on parim šokolaadikook, mida ta kunagi on saanud.

 

 

 

Retsepti autorid: Julia Child, Louisette Bertholle ja Simone Beck.

Uurides retsepti kohta internetist, lugesin, et paljud kahekordistavad šokolaadikreemi kogust. Tegin seda ise ka ja ei kahetse.

 

Mandli-šokolaadikook

20 cm

 

120 g tumedat šokolaadi

2 sl rummi

120 g võid, toatemperatuuril

130 g suhkrut + 1 sl suhkrut

3 muna

Noaotsatäis soola

40 g mandlijahu

0,25 tl mandliekstrakti

60 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

 

Šokolaadikreem

120 g tumedat šokolaadi

4 sl rummi

170 g võid, toatemperatuuril

 

Mandlilaastud

 

Kuumuta ahi 180 kraadini. Sega jahu küpsetuspulbriga.

Sulata vesivannil šokolaad rummiga. Lase šokolaadil tasasel tulel sulada ja ära sega. Jäta jahtuma.

Vahusta või 130 g suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa vahustamist jätkates ükshaaval munakollased. Sega juurde šokolaad. Viimasena sega hulka mandliekstrakt ja mandlijahu.

 

Vahusta munavalged soolaga kohevaks. Lisa 1 sl suhkrut ja vahusta edasi kuni teravate tippudeni.

 

Lisa kolmandik munavalgetest šokolaadimassile. Seejärel pool jahukogusest. Jätka vaheldumisi munavalge ja jahu lisamist. Väldi ülesegamist! Kalla saadud tainas koogivormi ja küpseta ca 30 minutit. Valmis kook on äärtest hangunud ja keskelt veel võdiseb. Lase 10 minutit jahtuda, eemalda vormist ja kummuta restile jahtuma.

Kreemi jaoks sulata taas šokolaad vesivannil rummiga. Nüüd hakka vahustama ja lisa supilusikahaaval või. Jätka vahustamist, kuni oled kõik või lisanud. Kui kreem tundub vedelavõitu, siis tõsta kauss vahustamise ajal külmale vesivannile. Määri kreem jahtunud koogile ja kaunista mandlilaastudega.