Mustsõstra, õuna ja piimašokolaadi tort
|Kui on keegi veel, kes ei näinud mu suurt edvistamist Kaju Köögi FB lehel, siis mainin veel kord, et sel nädalal oli meil III pulma-aastapäev. Mitte, et see nüüd teab mis suur number oleks, aga ma siiani imestan, et mul niimoodi abikaasaga vedanud on (millegipärast soovisid talle pulmas kõik tugevat närvi ja kannatlikku meelt). Ma ei väidagi, et me elu on roosamanna, lust ja lillepidu, aga kuidagi saavutame oma erinevuses alati sünergia – tänu tema rahulikule loomusele suudame me (enamvähem) igas olukorras täiskasvanulikult probleeme lahendada ja tänu minu tormakale loomusele saame ikka kõik vajalikud asjad lõpuks tehtud.
Tegelikult kohtusime me juba enam kui 9 aastat tagasi. Nimelt töötasin ma juba 12. eluaastast alates suviti Valkla Puhkekeskuses ning 9 aastat tagasi suvel olin seal parasjagu ettekandja. Juuni lõpus käisin küll nädalakeseks ära – Saarnaki laiul kive uurimas.. 🙂 Kui laiult tagasi tulin, siis kohe hommikul andis kokk mulle kätte suuuure pudrukausi (juba siis oli aimatav, et selle sööja näol on tegemist hea isuga inimesega :)) ja ütles, et see on meie uue töötaja hommikusöök. Õigupoolest oli see “uus töötaja” vastavatud Valkla Merekeskuses süstalaenutuses giid. Nii ma talle siis hommikuti putru serveerisin. Noormees ise luges aga igal hommikul ajalehte ja mulle otsa ei vaadanudki… khm… Viisakusega on meil alati raskusi olnud.
Samal ajal töötas puhkekeskuses ka mu sugulane ning ühel oma vabadest päevadest läksin ma niisama puhkekeskusesse jõlkuma ja sugulasega jutustama. Pika peale hakkas mul palav (sest tol ajal veel olid suved soojad!) ja kuna ainuke jook, mida rannabaaris sai “tasuta”, oli vaadisiider, palusin, et sugulane kallaks mulle lonksu. Kuigi olin tol ajal päris pikalt karsklane olnud, siis otsustasin, et janu kustutuseks väike lonks siidrit palaval päeval ei tee midagi halba. Sugulane kallas mulle aga lahkelt täis siidritopsi ja kuna töökohal ka vabal päeval alkoholi joomine tundus vale, siis ma läksin selle topsiga randa. Rannas aga istus süstalaenutuses laua taga Andres (mina ta nime juba igal juhul teadsin!) ja kuna ma enda arust olin temaga juba tuttav, istusin oma siidrit tema juurde jooma ja pakkusin temalegi viisakalt. Tema esimene lause mulle oli see, et ta on karsklane. “Mina ka” vastas Olga, kuigi asitõendid näitasid muud…
Aastaid hiljem selgus, et Andres nägi mind tol hetkel enda arust esimest korda ja arvas, et ma olingi suvaline tsikk, kes, siider näpus, võõra mehe juurde istus ja üritas sinisilmselt end karsklaseks valetada. Seega võib öelda, et meie suhe algas minu arust sellest, et ma talle hommikuti putru serveerisin, ja tema arust sellest, et ma talle siidrit püüdsin sisse joota.
Oh well.. Vähemalt võttis ära sellise!
Juhin tähelepanu meie kaunitele jalatsitele.. 🙂 Pildi autor: Rando Tomson.
Aastapäeva tähistamiseks meil seekord suuri plaane ei olnudki – meie suureks plaaniks on teha ära remont. Khm, õigupoolest abikaasa teeb remonti ja mina kolan niisama sisustuspoodides.
Siiski-siiski üks tort kuulub iga aastapäeva juurde. Seda enam, et viimase tordi tegin augustis! AUGUSTIS! See on ju kaks kuud tagasi! KAKS! Enne seda, kui kolimisega kaasnev tramburai hakkas. Ma olen juba nii harjunud tordi tellimusi ära ütlema, et ei teagi enam, kuidas tellimusi vastu võetakse.
Selle pisikese tordi peale kulus mul umbes täpselt 5 tundi. Olen juba aastaid imetlenud “Entremet” stiilis magustoite. Ma ei teagi, kuidas neid Eesti keeles nimetada… ? Aga guugeldage ja saate kohe aru 🙂 Need on üldiselt mousse-põhised mitmekihilised tordid/magustoidud, mis küll pealt uhkelt läigivad, aga samas on minimalistlikult kaunistatud. Ehk siis peale vaadates jääb mulje, justkui oleks need kerge vaevaga tehtud, aga tegelikult iga kihi tegemine on tehniline protsess, mis eeldab grammi täpsusega asjade kaalumist, õigel hetkel kiiret vispeldamist, õigel hetkel spaatliga kreemi aeglast tõstmist ja õige konsistentsi tunnetamist. Iga kiht on sealjuures omaette muusika – mõni magus, teine hapu, kolmas mõrkjas, neljas suus sulav, viies krõbe jne. Kokku tuleb aga tõeline harmoonia.
Teadupärast olen ma suur nokitseja, iseõppija ja tehniliste magustoitude fänn, niiet mulle sobis selline toimetamine nagu valatult! Kindlasti kavatsen selles stiilis magustoite edaspidigi teha! Ma ei kujuta ette, millal ma jõuan selleni, et ise selliseid retsepte arendada. Võibolla ei jõuagi kunagi. Alustuseks kasutan aga ülima heameelega teiste retsepte.
Abikaasa arvas igal juhul, et see on nüüd uus tase ja sellise tordi peaks hoopis kuskile võistlusele saatma. Nii ma pidin jälle kodus aknad avama, sest ego tahtis lämmatada.
Allikas (väikeste muudatustega): Verdade de sabor.
Mustsõstra, õuna ja piimašokolaadi tort
20 cm
Jahuvaba kakaobiskviit
40 g võid
10 g suhkrut
2 muna
30 g kakaod
Metspähkli-krõbedik
50 g metspähklijahu
50 g nisujahu
50 g suhkrut
50 g külma võid
1 g meresoolahelbeid
0,25 tl kaneeli
Karamelliseeritud õunad
4 keskmist hapukat õuna
25 g pruuni suhkrut
20 g võid
Sidrunimahla
Kaneeli
Mustsõstra kreem
260 g külmutatud musti sõstraid
50 g vett
60 g suhkrut
2 munakollast
6 g želatiinilehti
150 ml vahukoort
Piimašokolaadi-kaneeli kreem
450 ml vahukoort
150 g piimašokolaadi
225 ml piima
14 g želatiinilehti
1 tl kaneeli
Šokolaadikate
75 g vett
150 g suhkrut
150 g glükoosisiirupit
100 g kondenspiima
10 g želatiinilehti
150 g piimašokolaadi
Kaunistuseks – šokolaadi, marju vms
Kuumuta ahi 175 kraadini.
Alusta krõbedikust – sega kõik koostisosad kokku ühtlaseks puruks ja pane külmkappi vähemalt 30 minutiks.
Vahepeal valmista kakaobiskviit – vahusta või suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa ükshaaval munad, pidevalt vahustamist jätkates. Nüüd lisa kakao ja sega tainas ühtlaseks. Kalla saadud tainas 18 cm diameetriga koogivormi ja küpseta umbes 12 minutit. Lase täielikult jahtuda.
Alanda ahju temperatuuri 165 kraadini. Võta krõbediku puru külmikust, suru tugevalt 18 cm diameetriga koogivormi põhja. Küpseta umbes 15 minutit. Jahuta.
Karamelliseeritud õunte jaoks tükelda õunad väiksemateks kuubikuteks ja pigista peale sidrunimahla. Kõrgel kuumusel sulata pannil või, seejärel lisa õunad, suhkur ja kaneel. Kiiresti pruunista õunad ja seejärel kalla sõelale nõrguma.
Mustsõstra kreem. Pane želatiinilehed külma vette likku. Suuremas kausis sega munakollased ühtlaseks. Väikeses potis kuumuta keemiseni mustad sõstrad, suhkur ja vesi. Tõsta tulelt, püreesta saumikseriga ühtlaseks. Nüüd lisa kuum mustsõstrapüree hästi peene joana munakollastele, samal ajal munakollaseid hoogsalt vispeldades. Saadud segu kalla tagasi potti, tõsta tulele ja pidevalt segades kuumuta kuni 85 kraadini. Tõsta tulelt ja sega sisse želatiinilehed. Lase jahtuda.
Vahusta vahukoor ja sega osade kaupa mustsõstrakreemiga.
Nüüd lao 18 cm koogivormi sisse – kakaobiskviit, pooled õuntest, mustsõstra mousse ja ülejäänud õunad. Kata vorm toidukilega ja aseta sügavkülma vähemalt paariks tunniks.
Piimašokolaadi mousse jaoks pane želatiinilehed külma vette likku. Sulata vesivannil piimašokolaad ja lase natuke jahtuda. Seni kuumuta piim ja lisa sellele kaneel. Tõsta tulelt ja lase 10 minutit kaane all tõmmata. Seejärel sulata piimas želatiin ja kalla piim šokolaadile. Sega kreem ühtlaseks ja lase jahtuda. Vahusta vahukoor ja sega ettevaatlikult kokku õrnalt leige šokolaadikreemiga.
Kokkupanek – kõrge (mul tuli 8 cm kõrgune tort) 20 cm diameetriga silikoonist koogivormi põhja kalla pool šokolaadikreemist, sellele aseta ette valmistatud külmutatud mustsõstrakreemi, õuna ja kakao biskviidi komplekt nii, et biskviidi kiht jääks kõige pealmiseks ja suru seda õrnalt sissepoole. Kalla peale ülejäänud šokolaadikreem ja selle keskele aseta ettevaatlikult krõbedik (üsna rabe!) ning suru kreemi sisse, et tekiks ühtlane tasapind. Kata vorm kilega ja aseta vähemalt paariks tunniks sügavkülma (ma ise panin üleöö).
Šokolaadikate: pane želatiinilehed külma vette likku. Väikeses potis sega suhkur, vesi ja glükoosisiirup. Kuumuta 103 kraadini. Tõsta tulelt ja sega sisse kondenspiim. Seejärel sega hulka želatiinilehed. Viimasena lisa šokolaad. Sega, kuni saad ühtlase massi. Vajadusel võid saumikseriga kreemi ühtlasemaks püreestada.
Tõsta jäätunud tordi sisu sügavkülmast välja – eemalda vorm ja pane sisu restile. Kalla peale jahtunud šokolaadikate. Lase kattel täielikult ühtlaseks nõrguda ja tõsta tort serveerimisalusele. Kaunist vastavalt soovile.
🙂 aitäh teie tutvumise lugu jagamast. Praegugi teeb näo naeruseks (kuidas Sul seal sissekandes oligi) “Olga Võidupüha ja Andrese kapituleerumise aastapäev” 🙂 Aitäh! Ja teile jätkuvalt õnne ja armastust! Ja teadagi, üks osa armastust käib kõhu kaudu, et neid maitsvaid hetki oleks ja tuleks! (PS, hea, et meil piisab selleks rikkalikust kogusest soustist ja kartulist ja lihast), kui küsimus oleks taolistes nägusates küpsetistes, siis…no ma ei tea… mina vist ambrasuuril oma kook-värkidega ei teeks midagi ära 🙂 Võrratu tort ja piisavalt pikk nimekiri komponente, et ma loen seda ja naudin kalorivaba elamusena sinu blogist!
Aitäh, Katrin! Nii tore, et oli meeleolukas lugemine 🙂 Seda ma ikka oma kirjutistega taotlengi.
Kusjuures meilgi kodus piisab õnneks ka korralikust lihatükist (kartuli ja kastme võib siinkohal äragi jätta ja pakkuda vaid värsket salatit). Nii et tegelikult on natuke ka minu huvi mängus, et neid keerulisi magustoite ikka teha.. 😛
🙂 Ja siia ütlen aitäh ka uue retsepti eest! Soetasin suvel Gemossist selle pika ja kitsa koogivormi (sul ilmselt sama), trükkisin retsepti välja ja läheb katsetamiseks 🙂
Ma küll ostsin Apelsinist, aga usun, et kindlasti midagi sarnast – metallist ja eemaldatava põhjaga. Rõõmustav, et ikka inspiratsiooni pakun.. 🙂
tee tööd, siis tuleb armastus, või joo siidrit ja väida end karsklane olevat.. ei mäletagi enam, mida see Tammsaare blogis
See oli ikka see teine variant.. 😀 😀
Tahaks jubedalt teha, aga glükoosisiirup on küll puudu – kas seda millegagi asendada ei saa või siis kust seda osta? 😀
Tere, Piia! Antud glasuuris seda asendada ei saa. Loomulikult on olemas palju glasuuri retsepte, mis ei eelda glükoosisiirupi kasutamist kindlasti (otsi “mirror glaze recipe”. Glükoosi saab aga osta Suhkrukunstis – http://suhkrukunst.ee/product.php?id_product=1894 Ka Dansukkeril peaks tavakaubanduses olemas olema müügil: http://www.dansukker.com/ee/tooted/koik-tooted/glukoosisiirup.aspx Aga ma ei ole otseselt seda poodides otsinud ja ei oska öelda, kus see kindlasti olemas.
Nüüd oskan täiendada, et suurtemates Rimides on Dansukkeri glükoosisiirup täiesti olemas!
Tere. Kuskohast võiks saada metsapähklijahu? Või jahvatad seda ise?
Tere! Ma eelistan osta, sest endal õnnestub tihti pähklid liiga niiskeks jahvatada. Metspähklijahu on olemas Selverites, mandlijahu kõrval, koogiasjade letis. Võibolla teistes kauplustes ka, aga ma kindel pole (Prismas olen otsinud ja ei leidnud).
Tere! Kas šokolaadikattes on mõeldud kondenspiima suhkruga või ilma?
Tere! Suhkruga.
Tere, kas siia sobiks ka krõbedikuks näit.see mis sokol.-kirsitordis?
Ma arvan küll 🙂