Šokolaadi-mustsõstratort

Ema kurtis, et ma olen viimasel ajal nii tõsistel teemadel kirjutanud, et need lausa nõuavad kaasa mõtlemist ja see pole üldse meelelahutuslik 😀 Hea küll, ma võiks rääkida teile ju sellest, kuidas ma nädalavahetusel üle paari(kümne?) aasta taas ööklubisse jõudsin ning kuidas mu abikaasa pärast pidu Tartu vaimu otsima läks, aga… vahetult enne seda läheb minu “sellest-küll-avalikult-internetis-ei-räägi” piir. Teate küll, see piir, mille taha jäävad igasugused tööjutud, suurimad vallatused jms.

 

 

Niisiis, tahan hoopis kirjutada telepaatiast. Vot kui veider teema tänaseks.

Ma ei ole uskuja-tüüpi inimene – ei usu üleloomulike asjade olemasolu ja religioonid on minu arust lihtsalt ajendatud inimkonna hirmust kaduvuse ees (midagi lihtsalt PEAB ju pärast surma toimuma, sest mis mõtet oleks üldse elada, kui mingi hetk lihtsalt lakkad olemast ja kõik elu jooksul kogutud vara, nii vaimne kui ka materiaalne, justkui kaoks ära?). Ma usun seda, mis mulle seletatakse. Mitte mingil meta-tasandil või “naabri Jüri saunas rääkis”. Vaid faktidega ja loogikaga. Niikaua kui loogilised seletused puuduvad, siis mina ei usu. Lihtne.

 

Seda enam ajab mind segadusse selline nähtus nagu telepaatia. Mis mõttes me tunnetame teineteise mõtteid? Kui mulle keegi sellest nähtusest oleks rääkinud, siis ma tõenäoliselt oleks selle inimese välja naernud. Mina aga kogesin selle olemust juba enne, kui seda sõnagi kuulsin. Nimelt on mul kõige suurem telepaatiline side(?).. üllatus-üllatus.. emaga. Näiteks me kipume teineteisele samaaegselt helistama või täpselt sel hetkel, kui ma võtan kätte telefoni, siis ta helistab (okei, ma näpin telefoni üsna palju ka siiski). Samuti ostame teinekord samasuguseid asju – üks aasta kinkisin emale jõuludeks täpselt samasugused sukapüksid nagu ta oli endale kaks nädalat enne jõule ostnud. Kas see on seletatav sama maitsega? Võib-olla.

Selle tordiga oli aga nii, et panin tordipildi oma blogi tortide lehele, mida täiendan väga harva.. pool tundi hiljem jättis ema postituse alla kommentaari. Ma kahtlustasin kohe, et aasta alguse dieedi puhul käib ta kogu aeg tordipiltide kallal ilastamas, aga ta väitis kindlalt, et satub sinna väga harva. Ju siis ta ikkagi tundis, et midagi õige šokolaadist oli sinna ilmunud.

Sarnaste näidetega võin ma veel väga pikalt jätkata.

Niisiis tekitab selline asi minus tõelist frustratsiooni, sest ma ei oska seda seletada.. ja ma pean alati kõik asjad seletatud saama. See on ju ebaloogiline. Mingil määral on “telepaatia” kindlasti seletatav inimese harjumuste ja käitumismustriga, aga siiski jääb sellest seletusest minu jaoks puudu.. Eelkõige vast just nende nähtuste regulaarsuse tõttu.

Kas teie usute üleloomulikke asju või vajate samuti enne must-valget tõestust? Kuidas on võimalik, et inimesed tunnetavad teineteise mõtteid? Või siiski ei ole? Olen ise selle välja mõelnud?

Grrrr, kui väga ma ei salli seletamatuid asju.

 

 

Tordiretsepte ma siin just iga päev ei jaga, aga aeg-ajalt teen mõnd vähe põnevamat torti ja siis ikka tahaks oma toredate lugejatega jagada! Ei kujuta küll ette, kas kedagi üldse huvitab selline pikaaegne toimetamine köögis ühe pisikese tordikese kallal (seda enam, tordi kallal, mis pole ei vegan, paleo ega ega.. kõigevaba vms 😀 ).. aga usun, et ma ei saa ju ometi olla ainuke fänn!

Brownie retsept on FB Koogimeistri grupist, nagu ikka. Karamelliseeritud valge šokolaadi retsepti sain David Lebovitz’i blogist.

 

Šokolaadi-mustsõstratort

18-20 cm koogivorm

 

Põhi – brownie

50 g võid

100 g tumedat šokolaadi

90 g nisujahu

0,5 tl soodat

Noaotsaga soola

60 g fariinsuhkrut

100 g suhkrut

2 muna

100 g piima

0,25 vanillikauna seemneid (või vanillsuhkrut 1 tl)

 

Karamelliseeritud valge šokolaadi kreem

300 g valget šokolaadi

2 dl vahukoort

200 g toorjuustu

5 želatiinilehte

0,25 tl meresoolahelbeid

1 tl vanillisuhkrut

 

Mustsõstra-võie

200 g mustsõstraid (toormoosi)

2 muna

0,5 sidrunimahl

100 g suhkrut (kui toormoosis on suhkur olemas, siis jäta ära)

50 g võid

 

Ganache*

300 g tumedat šokolaadi

200 g vahukoort

20 g võid

 

Kaunistamiseks – vastavalt soovile – šokolaad, nonparellid vms.

 

Põhi

Kuumuta ahi 160 kraadini.

Sulata šokolaad ja või veevannis. Lase jahtuda. Sega jahu soolaga ja soodaga. Vahusta vispliga munad suhkruga ning lisa šokolaad. Nüüd kalla juurde piim, lisa jahusegu ja vanill. Pane tainas ümmarguse lahtikäiva vormi sisse.

Küpseta ahjus ca 40 minutit. Põhi peab olema keskelt katsudes veel õrnalt vetruv, sest šokolaadi-brownie kiht jääb nii suussulav. Üleküpsetades muutub aga kuivaks ja puiseks.

Lase põhjal jahtuda.

Kuni põhi küpseb valmista võie ja ganache.

Võide jaoks pane kõik koostisosad kaussi ja tõsta kauss vesivannile (nii et kausi põhi ei ulatuks veeni!). Kuumuta ja vispelda pidevalt, kuni segu hakkab paksenema. Tõsta tulelt ja soovi korral kurna läbi sõela. Kata võie kaanega ning aseta külmkappi oma korda ootama.

Nüüd ganache. Samale vesivannile tõsta kauss šokolaadi ja vahukoorega, sega, kuni šokolaad sulanud. Lisa või ja tõsta tulelt. Sega kuni või on sulanud ning jäta toatemperatuurile jahtuma.

Karamelliseeritud valge šokolaadi kreem

Alanda ahju temperatuuri 120 kraadile. Tükelda šokolaad ja puista küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Pane ahju 10 minutiks, võta välja ja sega hoolikalt läbi (seda on mugav teha spaatliga). Ära ehmata, kui šokolaad on natuke tükkis. Pane tagasi ahju järjekordseks 10 minutiks ning korda ka segamist. Seda protsessi peaks jätkama, kuni šokolaad on karamellistunud. Aega võib kuluda 30-60 minutit. Valmis šokolaad lükka plaadilt kaussi ja sega hoolikalt. Lisa meresoolahelbed (tavalist soola võib samuti kasutada, aga siis vähenda kogust).

10-minutiliste “pauside” ajal – võta jahtunud põhi vormist välja ja lõika kolmeks kihiks. Valmista ette alus, kuhu tordi teed. Viimasena tee ettevalmistused kreemi jaoks – sega 0,5 dl vahukoort vanillsuhkruga ja tõsta vesivannile. Pane želatiinilehed külma vette likku. Paisunud lehed lisa kuumale vahukoorele ja tõsta koor tulelt. Eraldi kausis vahusta ülejäänud vahukoor pehmeks vahuks (pigem vähem, kui rohkem!) ja sega toorjuustuga.

Viimasena sega kuum vahukoor valge šokolaadiga. Esialgu võib šokolaad natuke tükiliseks muutuda, aga jätka ikka segamist! Seejärel sega juurde vahukoore-toorjuustusegu. Ole ettevaatlik ja väldi ülesegamist, et vahukoor ei läheks tükki!**

Pane kohe tort kokku

Aseta tordialusele brownie kiht (ära unusta ümber panna tordiringi), sellele määri võie, millele omakorda kreem. Korda veel üks kord. Seejärel aseta pealmiseks kihiks brownie kiht. Tõsta külmkappi tahenema ca 30-60 minutiks.

 Vahusta ganache mikseriga siidjaks. See on päris keeruline osa, sest ganache on väga kerge ülevahustada. Jälgi vahustamisel kullipilguga, et oleks mõnus siidjas vaht (ganache vaht ei ole selline kõrge ja õhuline, pigem just kaunilt siidjas). Kata tort ja kaunista vastavalt soovile.

*Ganache kogusest piisab parasjagu tordi katmiseks ja ka kaunistuste tegemiseks.

** Kui siiski tekivad kreemi tükid, siis mina päästan kreemi tavaliselt nii – panen vesivannile ja segan, kuni kreem muutub tagasi ühtlaseks. Lisaks lisan kreemile siis paar lehte želatiini.