Suus sulavad kartulipulgad
Kirjutasin oktoobri alguses postituse oma koledast kombest toitu raisata. Ega see uhkusega kirjutatud olnud ja õnneks mõjus see täpselt nii nagu salamisi lootsin – pannes nõnda koleda kombe must-valgelt blogisse kirja, hakkasin kohe oma mõtlemises muudatusi tegema. Tulemuseks oli see, et säästsin toidu pealt 100 EUR ja seda vaatamata sellele, et hakkasin poole kuu pealt abikaasale tööle lõunaid kaasa tegema. Samuti oli päris meeldiv see, et prügikast ei täitunudki päris üle päeva. Loomulikult ma ei arva, et kuu aega tublidust suutis välja juurutada selle 28 a jooksul professionaalse tasemeni arendatud laristamise kombe. Nii sinisilmne ma ka ei ole. Aga arvan, et vähemalt hakkasin õiges suunas liikuma.
Mis ma siis muutsin? Pühapäeva “toidupäevaks”. Ehk siis igal pühapäeval mõtlesin läbi kogu eelseisva nädala, seda nii tegevuste kui ka toidu osas, ning üritasin siis ära teha ka kõik suuremad toiduostud. Otsustasin eelmisel nädalal ka kulutatud raha ja tehtud toidud kõik kirja panna. Kuna toidunädal käib pühapäevast pühapäevani, siis seda tegin ka kokkuvõttes.
Nädalas kulunud toiduraha: 80 EUR. Olgem ausad, sellest 30 EUR läks ühe lõhe peale…
Kokkamine:
Pühapäeval küpsised, kalasupp, kartulisalat (toidujääkide ärakasutamine!) ja kartuli-lõhe vormiroog.
Kolmapäeva hommikul täidetud paprika.
Neljapäeval köögiviljasupp toidujääkidest, paneeritud kanafilee.
Laupäeval läks täitsa käest 🙂 Kahed trühvlid, jõhvika-martsipanikringel ja kodune-lehttainas.
Ise olen päris rahul, et kokkan keskmiselt ainult 1,5-2 päeva tagant. Ei elagi iga päev köögis, nagu mõni arvab. Tavaliselt küll ehk olen natuke rohkem köögis, sest üldiselt sööme vähemalt kahel õhtul õhtusöögiks värsket salatit lihaga. Värske salatiga olid sel nädalal kehvad lood.
Puhtalt sportlikust huvist panin kirja ka oma söögikorrad ja abikaasale kaasa pandud toidu:
Pühapäev
Kaks juustuvõileiba
Kalasupi tegemise kõrval mõni küpsis ja krõmpsutasin porgandi ära, selle asemel, et see suppi panna.
Lõuna – kartulisalat
Õhtul – mandariinid, muhu leib võiga
Esmaspäev
3 kalamarjasaia, mõni küpsis
Lõuna – kartulisalat
Vahepalad – kaks kommi, hurmaa, kohuke, mandariinid
Õhtusöök – lõhe, suvikõrvits ja läätsed
Enne magamaminekut läks käest – päris mitu küpsist
Abikaasale tööle – kartulisalat, kohuke, leib, hurmaa, küpsised
Teisipäev
2 kalamarjasaia, mõni soolalõheviil
Lõuna – kartuli-lõhe vormiroog
Vahepalad – hurmaa, rukkiburger
Pärast trenni – porgand, kaks mandariini
Abikaasale tööle – kartuli-lõhe vormiroog, kohuke, leib, hurmaa, küpsised
Kolmapäev
2 lõhesaia, kohuke
Lõuna – kana-riisiroog, mandariin
Vahepala – banaan, kohuke
Õhtusöök – Manna la Roosas…
Abikaasale tööle – kartuli-lõhe vormiroog, kodujuust, leib, hurmaa, trühvlid
Neljapäev
2 juustuleiba
Lõuna – kana-riisiroog
Vahepala – kodujuust, 50g šokolaadi, küpsised
Õhtusöök – kalasupp
Enne magamaminekut – paar porgandit
Abikaasale tööle – kartuli-lõhe vormiroog, kodujuust, leib, banaan, mandariinid, küpsised
Reede
2 juustuleiba
2 saiakest
Vahepala – smuuti, martsipan, muna
Õhtul jõudsin vanematekoju ja kõik läks käest.. 🙂 Küülikuhautis kartulipüreega, hapukapsas, šokolaadi liiga palju, et tõsi olla.. ja kell 10 öösel veel värskelt keedetud seakeel..
Abikaasale tööle – kanafilee, kurk, täidetud paprika, kodujuust, leib, banaan, küpsised
Laupäev
Asjad ei tulnud kätte tagasi… #piinlik
Oma igaesmaspäevane kaalumine tuleb ilmselt teisipäeva lükata..
Olles sellisel mitte-laristamise lainel, postitan ühe lihtsa retsepti nendeks päevadeks, kui kartuliputru peaks üle jääma. Nägin seda retsepti väga ammu, aga imestasin selle üle, et kellelgi jääb kartuliputru üle. Meil küll ei jää. Läks kõigest paar aastat aega, et see kartulipudru ülejääk tekiks.. Teinekord panen kohe spetsiaalselt seda kõrvale, et saaks neid pulkasid teha..
Siin retseptis tasub kasutada rohkelt fantaasiat. Sisuliselt on vaja võrdsetes osades jahu, võid ja kartuliputru. Kõik muu on juba fantaasia teha!
Suus sulavad kartulipulgad
150 g külma kartuliputru
150 g külma võid
150 g jahu
*100 g riivitud juustu
*1 tl Itaalia maitseainesegu (sool, küüslauk, ürdid)
*See oli minu fantaasia valik. Mõlemad võib vabalt asendada millegi muu meelepärasega. Kui jätad juustu ära ja puistad peale nt mooni- või seesamiseemneid, siis määri pulkasid eelnevalt lahtiklopitud munaga.
Näpi kartulipuder, või, jahu ja maitseainesegu kiiresti enamvähem ühtlaseks tainaks. Mõned võitükid siin-seal võivad olla. Pigem sega vähem, kui rohkem. Paki tainas toidukilesse ja tõsta külmkappi 30 minutiks.
Kuumuta ahi 220 kraadini.
Rulli tainas jahusel laual lahti, ca 0,5 cm paksuseks. Puista peale juust ja lõika sobiva suurusega pulgad. Võid teha ka hoopis keerdusid. Küpseta 12-15 minutit, kuni juust sulanud ja muutumas kuldseks.
Mulle see postitus meeldis ja tahaks edasipidi, kui viitsid veel teha nädala kokkuvõtteid, mis sööke teinud oled ja söönud 🙂
Ikka võin 🙂 Mul endal alati väga põnev selliseid kokkuvõtteid teha, ma loomult väikestviisi statistik. Lihtsalt kahtlen alati, kas teisi huvitab.. Nii et tore teada, et kedagigi huvitab!
See on tõenäoliselt sama huvitav nagu ilublogijatel “whats in your make-up bag” 🙂
Aga võrdluseks, mina püüan nädalas mehega 50.- euroga hakkama saada. Teen samamoodi ühe suure ostupäeva ja siis nädala sees vo mõni nipet-näpet asi juurde. Mees ostab küll oma lõuna eraldi raha eest aga kui miskit väga palju teen (nt borši suppi, mida eelmine nädal sõime mõlemad 3 päeva) siis sööb tema ka lõunaks kodutoitu.
Kuigi alati ei õnnestu ja mina teen neid ka pakkumises emotsiooni oste, ala krevetid ja muud kallimad hõrgutised 🙂
Nendel nädalatel, kui teen suurema potitäie suppi ja näiteks tatart hakklihaga, siis saan ka 50 eur hakkama. Aga seda juhtub üliharva ja enamasti järgneb sellele suuremat sorti kalamarja ja krevettide ja lõhe ja sushi ja erinevate mahetoodete ostmine.. 😀 Tulemuseks suuremad kulud, kui kogu aeg ühtlaselt kulutades..
Väga lahe postitus. Kuid kaalumisest olen kuulnud et see õige nädalapäev kaalumiseks on kolmapäev 🙂
Huhhhh, see on siis hea, et ma täna unustasin kaaluda! 😀
Nii on tore küll arvestada ja ka kokku hoida, aga mina ja mu kaasa nt ei tahaks 3 päeva järjest sama sööki süüa(abikaasale panid kaasa kolmel päeval lõhe-kartulivormi). Isegi kui see on maailms parim söök, siis kolmandal päeval peaks juba vägisi sööma.
Tõsi. On inimesi, kes ei suuda isegi kaks päeva järjest sama sööki süüa. Meie nende hulka õnneks ei kuulu 🙂
Et ma seda postitust küll varem ei avastanud 🙁 Kui möödunud reedel nädalaselt eemalviibimiselt koju jõudsin, valmistus kaasa kartuliputru tegema. Kohusetundliku meesterahvana oli ta meie pere kõige suurema potitäie kartuleid keema pannud, sest “siis saab mitu päeva süüa”. No me sõimegi mitu päeva – reedel, laupäeval, pühapäeval, esmaspäeval. Lõpuks esmaspäeva õhtul otsustasin, et aitab naljast, viskan ülejäägi minema, enne kui külmkapis ringi jooksma hakkab. Ja nüüd ma siis märkasin su postitust, mis oli täpselt sellisteks puhkudeks loodud…
Õige suhtumine kaasal 😀 Kui juba, siis juba! Vähemalt järgmisel korral sa ei pea muretsema, et ehk keedab liiga palju kartuliputru 😛 Kohe lahendus olemas.
Aitäh retsepti eest, kindlasti tahan proovida neid kartulipulke teha. Mina olen meelega keetnud suure potitäie suppi, kas seljankat, juurvilja, või hernesuppi. Palju korraga ära ei söö ja ülejäänud supi panen šašlõkiämbritesse ja sügavkülma.Nii olen pannud ka v.kapsad hakklihaga sügavkülma. Väga hea võtta, kui on kiire.
Väga tore!
Mul kusjuures üldse ei ole seda sügavkülma kasutamise kommet (meie peres on sügavkülmad alati pilgeni toormoose täis). Olen kuulnud, et osad teevad isegi vormiroad niimoodi valmis, et panevad tervikult sügavkülma ja pärast on ainult küpsetamisvaev.
Kui mina ikka hiiglasliku pangetäie suppi keedan, siis söömegi seda 5 päeva (vahepeal jätan lihtsalt päeva vahele, vahelduse mõttes) 😀 Aga mõistlikum oleks tõesti portsud sügavkülma valmis panna..
ei pea sügavkülma panema.mina panen osa suppidest,ühepajatoitudest,putrudest,makaronidest,riisitoitudest kuumalt purkidesse ja vähemalt kuu aega seisavad külmkapis.isegi süldi teen nii
Mul vist selline psühholoogiline tõrge, et kuu aega külmkapis seisnud toitu ei suudaks süüa. Kuna sügavkülmas on toitu alati pikaaegselt säilitatud, siis see mõte tundub lihtsalt vastuvõetavam.