Hommikusöök Kuku raadios ja kaerahelbevorm
|Lapsepõlves on igal inimesel kindlasti unistus või paar selles osas, kelleks ta tahab tulevikus saada. Millegipärast tahtsin mina lapsena saada eelkõige juuksuriks.. kui välja arvata Rannavalve sarja periood, mil me kõik tahtsime vetelpäästjana töötada (eks?). Tegelikult aeg-ajalt ikka sai mängitud ka teiste ametite mõtetega ja nii ma otsustasin ühel heal päeval, et minust saab raadiodiktor – mis nii viga elada, kui jutustamise eest palka makstakse? Ja jutustada mulle ilmselgelt meeldib. Küll aga juhtus nii, et kui ma ütlesin emale, et ma tahan saada raadiodiktoriks, hakkas ta hoopis naerma ja vihjas viisakalt, et sellise häälega ei lasta raadiomaja uksestki sisse.
Nagu aru saate, siis diktorit minust ei saanud.
Lauljat ka mitte.
Kaerahelbevorm, astelpaju-linnupiimakook ja sidruniküpsised
Niisiis, kui Kuku raadiost võeti minuga ühendust intervjuu osas, siis pidin kohe tõsiselt ja pikalt peeglisse vaatama (jaaa, ma tean, et raadios ei näita pilti) ja iseendaga monoloogi pidama, kas ikka tasub seda intervjuud anda. Uskuge või mitte, aga otsustasin, et olen piisevalt täiskasvanud ja on parasjagu aeg hirmudest üle olla!
Nii juhtuski, et ühel heal päeval tulid mulle külla Kristi ja Marit saatest “Naised ei jäta”. Tegin neile natuke magusat, jõime teed ja rääkisime naistejutte.. 🙂 Üldiselt ikka toidust ja blogimisest. Üllatus-üllatus.
Saadet saab kuulata siit. Minu jutt olevat saate esimeses veerandis.
Samas ma kindlasti ei ole veel piisavalt täiskasvanud, et seda intervjuud nüüd ise veel kuulata.. 😀
Kuna tegemist oli hommikuse intervjuuga, siis soovitasin ka üht toredat hommikusöögi ideed ehk siis ahjus küpsetatud putru. Eelkõige nendele inimestele (loe: minutaolistele), keda tavapärase pudru puhul tekstuuri puudumine häirib.
See vorm natuke meenutab putru, sealjuures natuke ka kaerahelbeküpsist või hoopis kooki. Kuigi ma ise lapsevanem ei ole, siis aiman, et isegi lapsed, kes putru hea meelega ei söö, võiksid sellist “kooki” palju parema meelega tarvitada.
Vorm on parim leigena, aga väga maitsev on see veel ka teisel ja kolmandal päeval. Kui peaks üldse nõnda kauaks seisma jääma.
Tegelikult on ikka nii, et antud retsepti kogused ja koostis on rangelt vabatahtlikud.
Kaerahelbevorm
20×20 cm vorm
250 g kaerahelbeid
300 ml piima
2 muna
60 g pruuni suhkrut
100 g mandlijahu (või metspähklijahu)
1 tl kaneeli
3 õuna
Pähkleid, jõhvikaid jms meelepärast
Kuumuta ahi 180 kraadini.
Tükelda õunad. Sega suuremas kausis kaerahelbed, mandlijahu, suhkur, kaneel, õunad ja pähklid/jõhvikad. Teises kausis sega vispliga kokku piim ja munad. Kalla piima-munasegu kuivainete kaussi. Sega kokku ja kalla segu vormi. Küpseta ca 40 minutit.
Pean tunnistama oma vigu, (kui ma tõesti olen kunagi seda öelnud),kui kuulasin sind raadiost, pärast mõtlesin et tahaks seda häält kuulda veel kord…ja veel…
Haha 😀 Kindlasti ütlesid 😛
Ma panin selle taigna muffinipaberitesse ja sõin neid nagu muffineid – ülimugav. Aga pean tunnistama, et minu jaoks olid vist natukene kuivad. Järgmine kord panen kohupiima vist juurde. Raido ütles ,et tema arust on väga tervisliku maitsega lihtsalt 😀
Meil saavad ka sellised tervislikumad road alati kommentaariks “tervislik maitse”. See tähendab abikaasa keeles, et teinekord võiks ikka võid vms juurde lisada või lihtsalt mitte teha enam 😀 Seda vormi teen näiteks siis, kui tema on komandeeringus. Siis teen ühe vormi, mida saan 3-4 päeva hommikisöögiks süüa 😀 Kui sulle tundus kuivavõitu, siis võid teinekord panna ka rohkem õunu ja need riivida näiteks 😉 Toorjuust või kohupiim kõlab ka hästi..