Keedetud kondenspiima kook
|Viimasel ajal tunnen ma end kuidagi… ebastabiilsena. Justkui oleksid isiksuse häired 😀 Elu käib täieliku sinusoidina – ühel päeval on kõik super ja juba teisel mitte.
Kuigi ma üldiselt võtan kogu seda blogi asja meelelahutusena, nii enda kui ka teiste jaoks, siis paratamatult vahel ikkagi kandub kurb ja tõsine meeleolu edasi postitustesse. Ja niimoodi kujunevadki need va seinast-seina blogipostitused. Hakkan juba endalegi meenutama üht meie suurimat ebastabiilset elustiiliblogijannat 😀
Tegelikult blogimine omab väga märgatavat mõju mu elule ja käitumisele. Seda mitte ainult ajaröövlina. Nimelt olen täheldanud, et ma pean kinni blogis antud lubadustest iseendale. Teate küll selliseid klassikalisi lubadusi, mida me kõik aeg-ajalt anname, aga paari nädalaga unustame a’la hommikuti varem ärgata, rohkem trenni teha, tervislikult toituda jne.
Sealjuures ma saan ju aru, et mul ei ole ühtegi lugejat, kes jälgiks ning loeks blogi nii tõsiselt, et mäletaks neid minu antud lubadusi. Aga sellegipoolest, mingil salapärasel põhjusel, kirja panduna ja avalikult netti riputatuna muudavad need ideed mu elu rohkem, kui mistahes varasem lubadus parema elu suunas.
Näiteks lubasin ma tänavu blogis suure suuga uuest aastast vähem alkoholi juua ja tänaseks on olukord selline, kus pokaal või kaks ajavad mind juba purju. Suvel üldiselt on natuke suurem isu kihisevate kuivemapoolsete alkohoolsete jookide vastu, aga sellegipoolest piirdun väga vähese joogiga.
Lisaks, tasus mul vaid kurta, et igal aastal alustan exceli tabelit kulude-tulude kohta ja suudan seda kaks nädalat pidada. Nüüd on juba augustikuu ja mul on aasta algusest kõik tulud-kulud kenasti kirjas! Olen suutnud tänu sellele ka oma kulutusi paremini planeerida ning rahagi säästa (ainult selleks, et järjekordset köögividinat osta..)!
Siis veel see õnnetu dieedi-teema. Õigupoolest ma dieedil polegi olnud (kuidas saakski olla, elades sellist magustoidurohket elu), aga nüüdsest juba pea aastake olen jälginud paari põhimõtet, mis mind vormi tagasi aitasid. Tean üsna paljusid inimesi, kes suudavad küll alla võtta, aga ei suuda saavutatud tulemust hoida. Mina olen aga pärast oma pikka ülestunnistust selle kohta, kuidas ma 10 kilo juurde ja alla võtsin, edaspidi kaalu stabiilsena hoidnud. Ühel päeval ainult avastasin üllatusega, et ümbermõõt on igast nurgast kõvasti vähenenud (kuigi olgem ausad, seda ma juba aimasin ise ka tänu alla libisevatele pükstele ja suureks jäänud rinnahoidjatele). Jätkuvalt olen ma selle eest tänulik eelkõige ühele heale inimesele, kes mind tõeliselt inspireerib ja trennis korralikult liigutama sunnib 🙂
Sain üle 5 aasta taas üsna edukalt jooksma minna ja tegin 11km jooksukunsti.. 🙂
Ma tõesti ei teagi, miks need blogis antud lubadused nõnda edukaks on kõik osutunud. Üldiselt vist ei olegi oluline küsida „miks“, vaid lihtsalt rõõmustada selle üle, et nii on!
Vahelduseks panen siia blogisse kirja koogi retsepti. Täiesti tavalise ja lihtsa koogi. Ühe kausi koogi!
Keedetud kondenspiima kook
25×25 cm koogivorm
150 g jahu
50 g pruuni suhkrut
150 ml piima
4 muna
Ca 400 g keedetud kondenspiima
1,5 tl küpsetuspulbrit
200 g pekaani- või kreeka pähkleid
300 g punaseid sõstraid või pohli või rosinaid vms.
Noaotsatäis soola
Kuumuta ahi 180 kraadini. Haki 150 g pähklitest, ülejäänud jäta kaunistamiseks.
Pane suhkur, muna ja 2/3 kondenspiimast kaussi ning vahusta ühtlaseks 2-3min vältel. Lisa jahu ning küpsetuspulber. Viimasena lisa noaotsaga soola, hakitud pähklid ja marjad vastavalt oma soovile (jäta peotäis või paar kaunistamiseks). Kalla tainas koogivormi ja küpseta ca 35 minutit. Kontrolli tikuga, kas kook on valmis.
Kui koogil jääb küpseda veel ca 5 minutit, siis valmista kate – pane järelejäänud kondenspiim, piim ja noaotsatäis soola väiksesse potti ning kuumuta, pidavalt segades, kuni saad ühtlase kreemja kastme. Võta kook ahjust, kalla kohe peale kate, kaunista vastavalt soovile ja lase paar tundi toatemperatuuril jahtuda.
Nii nii… Kas see 400 g keedetud kondenspiima tähendab, et peab ostma mitte 2 190 g Jaani oma, vaid 3 ning mis üle jääb, seda mitte lusikaga topsist kohe ära süüa vaid külmkappi panna? :O Väga ohtlik, ma ütleks…
Või siis osta 2 purki, sest teadupärast on ühes ju 397 g sees, ära keeta ja nendest 400 g koogi jaoks kasutada ja siis ülejäänud kappi panna? :O :O
😀 😀 Sinu lohutuseks muudan retsepti ja kirjutan ca 400 g! Aga üldiselt üks lisapurgike pole kunagi midagi halba teinud.. Saabki aina külmkapist näppamas käia.. 😀
Hihii, seda ma kardangi! 😀 Minu kapis need purgid liiga kaua pole kunagi püsinud…
Ma pigem alati loodan, et söögu abikaasa need poolikud purgid ometi tühjaks, enne kui ma ise murdun 😀
Oo, mul on küll nii heameel lugeda, et said lõpuks kulud-tulude tabeli täitmise püsivalt oma ellu lülitatud 😀
Ja no keedetud kondenspiim, ma parem ei hakka … 😀
Mingi kasu ju ometi peab blogimisest olema 😀 Aga see on tõesti üks äärmiselt hea harjumus ja distsiplineerib korralikult.. Kui ikka poole kuu pealt on kolmveerand palgast raisatud, siis paratamatult hakkad mõtlema, kust edaspidi kokku hoida 🙂
Ja-jah, sinusoid, on jah nii. Labiilne närvisüsteem võiks arvata 😀
Jätkem diagnoosimine dr Vahterile 😀
olen samuti kuidagi aegamisi siin püsilugejaks saanud 🙂 need asjad, millest täna kirjutatakse, on vist enamvähem iga naise teemad-dieedist/trennist ma ei räägigi 😀 aga kui kellelgi on seda head tabelit kulude-tulude kohta,ehk saadaks mulle w juhendaks kuidas seda teha. tunnen et mul on hädasti vaja seda pidama hakata sest olen kohutav raamatupidaja ning tahaks pere rahaasjadel mõistlikult silma ja kontrolli peal hoida.
Iga püsilugeja üle on mul tohutult hea meel.. 🙂
Mina olen selle tabeli endale ise välja mõelnud, sellisena nagu ta mulle loogilisena tundus. Kahjuks ma sel nädalal seda saata ei saa, aga püüan järgmisel nädalal meeles pidada ja sulle selle näidiseks saata 😉 Selle täitmine on väga lihtne, vaja on kõigest iseloomu ja järjepidavust.. 😀 Mina üritasin päris mitu-mitu aastat seda alustada, aga alles nüüd olen suutnud juba 9 kuud täita.
Olin kindel, et jooksumarsruudi pildi alt leian jutu selle kohta, kuidas sa meelega niimoodi mehikesekujuliselt jooksid… aga vot näed ei olnudki 😀 Äkki on asi minus… aga on ju mehike! 😀
😛 See jooksev mehike ongi see “11 km jooksukunsti”, mida pildi allkirjas mainin 😀 Tegelikult on selle pildiga selline lugu, et mõtlesin antud marsruudi välja umbes 5 aastat tagasi, kui veel regulaarselt jooksmas käisin.. aga siis muutusin laisaks ja puus hakkas valutama ja tekkis veel sada ettekäänet, miks mitte jooksmas käia. See pilt oli aga alati tagakuklas meeles 😛 Nii ma siis alles eelmisel nädalal tegin oma ammuse plaani ära.