Pistaatsia ja jõhvika trühvlid
Head uut aastat, sõbrad! Loodan, et teil kõigil oli suurepärane aastavahetus ja algas uus edukas, rõõmus ning kulinaarsete katsetuste rohke aasta!
Meie iga-aastane peolaua kuninganna – meekook
Kuna on kombeks aasta lõpus lõppevale aastale pilk heita, siis ei saa minagi seda tegemata jätta. Uskumatu, et järjekordne aasta möödus. Veel uskumatum on see, kui palju ma selle aasta jooksul bloginud olen! 154 postitust! Uskumatu ju? 154? See tähendab ju 154 retsepti! Ma ise siiani ei usu. Suurim paus postituste vahel – 6 päeva! Olen mina alles entusiastlik tsikk. Kust küll see entusiasm tuleb? Igal juhul selle entusiasmi piiri ma veel ei näe. Pigem vastupidi.
Eks see blogi pakub mu suurele egole loomulikult suurt rõõmu. Eelmisel aastal oli mu blogil samal ajal paarkümmend jälgijat, nüüd ehk sadakond. Päevas vaadati mu blogi nii 200-300 korda, nüüd 600-1000. Facebookis oli sadakond sõpra, nüüd 850. Tegelikult numbrid numbriteks, need ei ole kunagi mu eesmärgiks olnud. Seda enam, et blogimaailmas on need ikka marginaalselt väikesed. Aga aastaga on blogi muutunud osaks mu elust. Mitte miskit sellist, mida ma teen, vaid millekski, mis ma olen. Ma ei pea enam mõtlema “millest võiks küll blogida?”, vaid lihtsalt blogin. Peas on ideesid ja retsepte aga nii palju, et enamik neist niikuinii ei jõua siia. Ajapuuduse tõttu ikka.
Täiesti ausalt on minu jaoks selle arengu motivaatoriks lugejad, kelle olemasolu ma tunnetan. Kuigi 99% juhtudel ei jäta lugejad endast ühtegi jälge, peale kliki, siis aeg-ajalt on mulle hakatud kirjutama kommentaare, kirju ja alustatud FB vestlust. Ja see kõik on NIIIII TORE! Mulle nii väga meeldib see, et lugejate anonüümsuselt on saladuse loor kadumas ja saan lõpuks teada, kellele ma ikkagi täpsemalt kirjutan! Nii et palun, PALUN, suhelgem ikka! Ma olen küll selline konkreetne ja kuri tsikk teinekord, aga sellegipoolest ei tasu mind karta.
Ma täiesti ausalt ei tea, mida ma nüüd 2015. aastaks plaaneerin. Veel rohkem postitusi? Haha, nali, see tundub võimatu. Ma enam isegi ei ürita teile lubada, et hoian soolase ja magusa toidu retseptide kogust tasakaalus. See lubadus on mul juba nii mitu korda vett vedama läinud, et piinlik hakkab.
Jätkuvalt olen ma veendunud, et blogi ei ole minu jaoks raha teenimise koht. Kuigi teinekord mõtlen, et toidualaseid pakkumisi võiks ikkagi rohkem vastu võtta. Olen juba mitu korda mõelnud, et oleks ehk aeg teha endale mõni paber, et võiksin toitu müüa? Seda eelkõige seetõttu, et inimesed kipuvad ikka uurima, kas saaksid trühvleid, makroone või torti osta. Samas on mul seda vaja? Praegu olen leppinud ainult tuttavatele küpsetamisega ja tort kvartalis on minu jaoks paras kogus.
Näib, et konkreetne Olga ei ole tänavu oma plaanidega üldse konkreetne. Kindel on ainult see, et viis kilo on vaja alla võtta (Kas ma seda ikka mainisin, et suutsin Tais kolme nädalaga neli kilo alla saada??) 🙂 Selle nimel ehk ikkagi pean vähem magusat tegema?
Nende kommidega ei saa küll keegi alla võetud, sest need on nii head. Ütlemata head. Pähklised, martsipanised, magusad, ent hapukate jõhvikatega… oeh… Homsest võib ju ka dieediga alustada.
Pistaatsia ja jõhvika trühvlid
50 tk
250 g valget šokolaadi
150 g Mascarpone toorjuustu
100 g kohupiima
3 tl pistaatsiakreemi
100 g mandlijahu
Paar peotäit pistaatsiapähkleid
Paar peotäit kuivatatud jõhvikaid
*80 g Cointreau’d (parasjagu üks kinkepudel)
Glasuuriks – 300 – 400 g šokolaadi
Kui soovid, pane jõhvikad Cointreau sisse.
Sulata 200 g valget šokolaadi (50 g jääb kaunistuseks) ja jäta jahtuma. Eraldi kausis sega toasoe toorjuust ja kohupiim.
Lisa valgele šokolaadile mandlijahu ja pistaatsiapasta. Seejärel sega juurde kohupiima-toorjuustusegu. Viimasena lisa nõrutatud jõhvikad ja pistaatsiapähklid. Pane segu ca 30 minutiks külmkappi. Tee segust valmis pallikesed ja pane need tagasi külma.
Sulata šokolaad (soovitatavalt tempereeri), kasta pallikesed šokolaadi sisse ja pane alusele tahenema. Sulata järelejäänud valge šokolaad ja kaunista sellega trühvlid. Säilita trühvleid külmkapis!
*Soovi korral.
