Mustika-vaniljekook

Minu küpsetamisentusiasm on viimasel ajal kasvanud natuke üle käte. Mis siis ikka, kui viia kooke tööle. Kolleegid juba natuke kahtlustavad, et ma üritan neid paksuks sööta. Pff. Mina ja kedagi paksuks sööta. Võimatu. Praegu on lihtsalt mustikate hooaeg ja patt oleks mustikakooke mitte teha.. eks?

Kas te olete täheldanud, et Eestis tehakse parimaid torte? Mina küll olen. Üks asi on loomulikult juba päris pikaaegne kodumeistrite buum. Hoopis teine asi on üldine arusaam tordist, mis Eestis on magus, ent mahlakas küpsetis. Mujal aga süüakse keeksi võikreemiga. Isegi kui vaadata mingeid välismaa kokasaateid, siis näeb, et isegi kokad teevad võisaia ja nimetavad seda tordiks. Ei saa salata, et ma teen ka vahel võikreemi. Õige harva küll, aga siiski. Üldiselt ainult selleks, et siluda tordi pind ühlaseks ja kaitsta martsipani tordi niiskuse eest. Aga eriti harva juhtub, et teen ka võikreemiga koogi.

Mulle on jäänud mulje, et võikreemidest levinuim on Eestis tavaline või-suhkur-kondenspiim. Vähemalt, kui ma olin veel täiesti algaja, siis seda kreemi leidsin peamiselt guugeldades. Samas meistrid teevad pigem natuke edevamat kreemi, mida minagi olen viimasel ajal tegema hakanud (mitte et ma end meistrina tunneksin, aga meistreid jäljendada on ka tore) – swiss meringue buttercream. See on tunduvalt õhulisem, sest kreemi on lisatud vahustatud ja kuumutatud munavalged.. Seekord proovisin aga hoopis kolmandat kiidetud võikreemi – jahu ja piimaga. Pole midagi öelda, mulle meeldis! Võibolla oli asi selles, et segasin kreemi eriti uhkelt mustikatega.. Kook haihtus kontorist ülikiiresti. Välja arvatud viimane tükk, sest see ju eeldab aluse tõstmist nõudepesumasinasse.

Selle retseptiga olin üsnagi spontaanne. Kui varem sain olla spontaanne ja järgmisel päeval enam ei mäletanud, kuidas täpselt retsept välja nägi, siis tänu blogile see enam nii ei ole. Nüüd panen oma toimetusi kenasti paberile kirja. Ja kui ma kaotan paberi ära, siis pean 3 päeva seda otsima, enne kui retsepti blogisse kirjutada saan. Loll pea on ikka paras nuhtlus..

Mustika-vaniljekook

2 suurt muna

100 g suhkrut

0,5 vanillikauna

80 g mandlijahu

4 sl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

Noaotsaga soola

200 g piima

5 sl võid

Kate

80 g piima

30 g jahu

80 g tuhksuhkrut

150 g võid

1 tl vanillsuhkrut

300 – 400 g mustikaid

Eelkuumuta ahi 180 kraadini.

Pane väikesse potti piim ja vanillikaun+seemned. Kuumuta tasasel tulel, aeg ajalt segades. Piim ei tohi keema minna, lihtsalt soojalt vanilliga maitsestuda.

Samal ajal vahusta suures kausis munad ja suhkur tugevaks kohevaks vahuks (käsimikseriga nii 6-8 minutit). Sõelu juurde jahud ja küpsetuspulber ning sega spaatliga kokku.

Kalla neljandik piimast ja vanillkaun kruusi (seda läheb vaja immutamiseks). Ülejäänud piimale lisa või. Kohe kui või sulanud kalla peene joana ja pidevalt segades piim tainasse.

Pane tainas 24 cm diameetriga koogivormi ja küpseta ca 30 minutit. Vajadusel kata fooliumiga.

Katte jaoks tõsta või külmkapist välja. Pane külm piim potti, sõelu juurde jahu ja vispelda ühlaseks, et ei oleks ühtegi jahuklompi. Kuumuta tasasel tulel, pidevalt vispeldades, kuni segu pakseneb. Tõsta tulelt ja lase jahtuda, aeg-ajalt segades.

Vahusta või ja suhkrud mikseriga heledaks vahuks. Hakka vähehaaval lisama piima-jahusegu. On väga oluline, et segud oleksid samal temperatuutil (muidu kas läheb või tükki või hakkab hoopis sulama). Vahusta kuni saad ilusa siidja massi. Sega spaatliga juurde 200-300 g mustikaid. Ei tasu väga õrnalt käituda, pigem purusta meelega marju, et saada kreemile mustikamaitset ja –värvi!

Jahtunud kooki immuta kõrvale pandud piimaga, kata võikreemiga ja puista peale ülejäänud mustikad. Lase külmkapis paar tundi maitsestuda.