Maasika-banaani-šokolaadikook
Mis toimub küll tänapäeval inimeste toitumusharjumustega? Küll inimesed jätavad menüüst välja üht toidugruppi, siis teist, siis kolmandat.. ja sealjuures üritavad kogu maailmale meeleheitlikult selgeks teha, kui õnnelikud nad ilma igasuguste maitseelamusteta on. Ma mõistan, kui keegi peab tervislikel põhjustel mõnest toiduainest loobuma. Aga loobuda seepärast, et.. ? Ma isegi ei tea, miks. Üldiselt mul on absoluutselt ükskõik, mida inimesed söövad või mitte, niikaua kui need inimesed jätavad mind rahule ja ei suru oma arvamust peale (või ei tule mulle külla ja laua taga ei krimpsuta nina öeldes, et nad midagi ei söö). Tänapäeval aga, sotsiaalmeedia abil, kipuvad igasugused äärmuslased pead tõstma ja oma rumalust näitama. Kõige hullem on aga see, et teised ju loevad ja usuvad. Ma ei saa lihtsalt jääda rahulikuks, kui inimesed tõsimeeli väidavad, et roosa sool on kasulik ja valge sool on kahjulik. Minge kooli tagasi. Päriselt. Kui SOOLA sisalduses on natuke rohkem mineraalaineid, mis ühtlasi värvivad selle SOOLA roosakaks, siis SOOL jääb ikkagi SOOLAKS. Rääkimata väidetest, et nisujahu on kahjulik, piimatooted ebatervislikud (aga selle asemel taimse koorega, mis sisaldab rohkelt keemiat, torti katta on täitsa okei) või valge suhkur teeb paksuks (ja kilo viinamarju enne magamaminekut ära süüa on täitsa okei). Viimasena igasugu öko ja puhas trendikas toit, mida tuuakse teiselt poolt maakera. Jah, see on põnev ja maitsev ja kasulik. Aga ma garanteerin teile, et metsa minnes ja maasikat noppides olete te palju ökomad, kui arvestada igale Goji marja pakikesele juurde ainuüksi selle transportimiseks kulunud ressursid.
Selline tagasihoidlik arvamus siis. Rõhutan veelkord, et tervislikel või põhjendatult ja läbimõeldud põhjustel toidugruppidest loobujaid ma absoluutselt hukka ei mõista. Aga neid küll, kes nagu peata kanad, enda arust trendikad ja teadlikud tarbijad on.
Mina olen suhteliselt kõigesööja ja lähtun Paracelsuse mõttest, et doos on see, mis määrab, kas aine on mürgine või mitte. Ehk siis püüan mitte millegagi liialdada ja süüa kõike mõistuse piires. Siinkohal meenus, et mu vennal oli sõbranna, kes ütles, et tal on apelsinide vastu allergia – kui ta sööb ära 1 KILO apelsine, siis lähevad põsed punaseks. Jepp, inimeste rumalus on üks hirmus asi.
Niisiis Kaju Köögis kohtab harva retsepte, mis esindavad sihikindlalt mõnd trendikat toitumissuunda. Tänane kook on aga sobilik nendele, kellel on gluteenitalumatus. Retsepti valik on ajendatud sellest, et mulle meeldib kasutada mandlijahu. Küll aga jäävad mandlijahuga tehtud küpsetised tihti pudedad ja nii tundus banaani lisamine väga hea mõttena! Mõnus mahlakas kook on see küll!
Gluteenivaba maasika-banaani-šokolaadikook
300 g mandlijahu
3 muna
40 g kakaopulbrit
3 banaani
100 g võid
100 g rafineerimata roosuhkrut
1 tl vanillsuhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
Näpuotsaga soola
Kate
200 g toorjuustu
3 dl maasika toormoosi
0,5 laimi mahl
1 sl maisitärklist
Suhkrut (vajadusel)
Maasikaid
Eelkuumuta ahi 180 kraadini.
Sulata või ja jäta jahtuma. Sega kokku mandlijahu, vanillsuhkur, sool, küpsetuspulber ja kakao. Vahusta munad suhkruga. Lisa munasegule kahvliga purustatud banaanid ning seejärel kuivained, sega ühtlaseks. Viimasena lisa tainale või. Kalla tainas küpsetuspaberiga või võiga vooderdatud koogivormi. Küpseta 30-35 minutit.
Katte jaoks sega kausis kokku toorjuust ja maasika toormoos. Kui moos on hapu, lisa ka suhkrut. Tõsta kauss vesivannile ja kuumuta. Seni, kuni kauss soojeneb, sega väikeses kruusis kokku laimimahl ja maisitärklis ning kalla samuti kaussi, sealjuures segu vispeldades. Jätka kuumutamist ja vispeldamist, kuni oled segule saanud kreemja konsistentsi. Tõsta kreem tulelt ja lase natuke jahtuda (aeg-ajalt segades, et peale ei moodustuks koorikut).
Kata leige kook leige kreemiga ning aseta külmkappi. Jahtunud kooki kaunista maasikatega.
