Sparglisupp krevettidega

Täna tekkis mul nõnda hullumeelne idee, et võiks õige blogida. Vahelduse mõttes või nii.

 

Sparglisupp emale emadepäevaks

 

Tegelikult võtsin kahenädalase kevadise puhkuse (mis osutus küll suviseks puhkuseks :)) ja otsustasin, et puhkan isegi blogimisest. Mitte, et blogimine oleks töö või kohustus (kuigi pildistamisesse suhtun jätkuvalt kui blogimisega kaasnevasse kohustusesse), aga tundsin, et ei taha seda ka. Mis siis, et puhkuse sisse on jäänud ikka väga mitmed suurepärased road, eriti soolased toidud… uuups.

Ma pole puhanud umbes täpselt 1,5 aastat, viimane korralik puhkus oli 2014. a Taimaa reis (millest saab lugeda siit, siit ja siit). Kuigi ma üldiselt ei tundnudki suurt vajadust puhata, siis viimasel ajal juba sain aru, et ma olen inimeste, eriti kolleegide, vastu tõre. Olin ka pikalt peaaegu haigeks jäämas ja lõpuks murdusin. See oli juba kindel märk, et aitab naljast. Võtsin üsna spontaanse puhkuse ja täiesti suvalisel ajal. Mul ei olnud ühtegi konkreetset plaani ega soovi ega tähtpäeva, kavatsesin vaid kaks nädalat natuke küpsetada ja ülejäänud aja voodis siruli veeta, nagu näiteks Matilda…

 

 

..või Billy..

 

 

Blogi pikemaaegsed lugejad teavad juba seda, et mu vanematekodu on Valkla rannas. Selle maja saime me siis, kui ma veel üsna pisike olin ning sellest ajast peale olen pea kõik oma puhkused veetnud seal. Olgu need siis koolivaheajad, suvepuhkused või lihtsalt nädalavahetused – reede õhtul toimub kiire pakkimine ja sõit vanemate juurde. Abikaasa veedab mul üldse pea iga nädalavahetuse Valklas minu vanemate juures 😀 Kaju pere esindajana 😀 Aga mis viga on puhata mere ääres, metsas.. Valkla on ainuke koht, kus minugi keha on nõus magama kauem kui kella 8ni hommikul. Kusiganes mujal see lihtsalt ei õnnestu, aga Valklas võin ehmatades kell 9 või isegi 10 ärgata.

 

Võrkkiik ja raamat… rohkem sõnu polegi vaja..

 

Samas vahel, harva, olen aktiivne ka..

 

Üllatuslikult olen oma praeguse spontaanse kevadsuvepuhkuse veetnud suuresti Tallinnas. Elu esimene linnapuhkus. See on olnud täiesti erinev sellest, kuidas minu puhkused tavaliselt välja näevad. Aga sellegipoolest olnud vähemalt sama kosutav ja energiat andev. Esiteks otsustas lahke ilmataat samuti spontaanne olla ja kinkis puhkuse ajaks ideaalse ilma (infoks, et puhkus saab neljapäeval läbi, on oodata ilma halvenemist), juba kõik see D-vitamiin on kosutav! Millal teie viimati maikuu alguses rannas päevitasite? Mina vist mitte kunagi..

 

Täna Vääna-Jõesuus… Kus küll kõik rahvas on? Ega ometi tööl..

 

Teiseks olen ma tõeliselt nautinud toitu – rohkelt väljas söömas käinud ning pooltel puhkusepäevadel jõudnud turule, et osta head-paremat. Ma (vist) ei ole söönud ühtegi poolfabrikaati või “kiire argipäeva õhtu toitu”. Pigem ostnud turult kala, seda rahulikult (kassi kräunumise saatel) fileerinud ja valmistanud sellest hõrgutisi; käinud Nõmme turul Liivima Lihaveise veise sisefilee jahil ja ostnud turgudelt niiiiiii palju karulauku, et ma pole kindel, kas küüslaugu hingeõhust kunagi enam lahti saan… See on kirjeldamatu rõõm, kui inimesel on aega ja võimalust, et hankida värsket toorainet ja sellest rahulikult süüa teha.

Kolmandaks (tegelikult kõige olulisemaks faktoriks) on mul olnud aega, et olla sõpradega – et neid külla kutsuda ja neile head sööki teha, et koos teatris käia, et spas käia, et jalutada, et kaardiõhtut teha, et väljas söömas käia, et šopata, et südamest zumbatada, et kell 11 hommikul Pirita rannas Proseccot juua.. Ma tõdesin iga päev, kui vinged sõbrad-tuttavad mul on! Olen teile kõigile tänulik!

Isegi kui nüüd hästi järele mõelda, siis ma ei oskagi siinkohal lõpetuseks ühtegi järeldust teha. Kui, siis ainult seda, et.. vahet pole, kus puhata.. 😀 Nii looduses kui ka linnas on omamoodi hea!

 

 

 

Sparglisupp krevettidega

Kahele

 

1 punt sparglit

1 väike sibul

3 küüslauguküünt

100 ml vahukoort

2 sl võid

2 sl õli

200-300 g krevette

Maitserohelist, soola, pipart, tšillit

 

Haki sibul, küüslauk ja spargel. Jäta umbes poolte sparglite rohelised otsad kõrvale.

Prae väikeses potis 1 sl või ja 1 sl õli sees sibul klaasjaks, lisa 1 küüslauguküüs ja jätka praadimist. Lisa spargel, kuumuta läbi ja seejärel kalla potti nii palju keevat vett, et spargel oleks parasjagu kaetud. Maitsesta soola-pipraga. Lase supil 10 minutit podiseda.

Vahepeal prae järelejäänud õlis ja võis küüslauku. Lisa pannile rohelised spargliotsad ja pruunista. Nüüd lisa krevetid, maitsesta soola ja tšilliga ning prae, kuni need on valmis (see käib väga kiiresti). Kurna panni sisu sõelale poti kohal 🙂 Püreesta supp, lisa vahukoor ja lase veel kord keema tõusta.

Serveeri suppi krevettide, spargli ja soovi korral maitserohelisega.