Kolme šokolaadi koogikesed
|Need koogikesed osutusid eelnevatel nädalatel nõnda menukateks, et ma otsustasin lahkelt retsepti ka teistega jagada..
Ok, olgem ausad, ma tahan, et see retsept oleks blogis, et ma leiaksin ise selle alati lihtsalt ja kiiresti üles.
Mäletate, kuidas me eputasin, et esimesel abikaasa komandeeringu nädalal ei olnud ma ühelgi õhtul üksi kodus? Ütleme nii, et teisel nädalal oli kodu juba nõnda segamini, et kedagi külla kutsuda ei julgenud. Ja teise nädala lõpuks pidin aina ise väljas käima, et sellises korteris mitte viibida.. 😀 Oih.
Ei, päriselt ka ma ei viibinud üldse kodus, aga seda mitte segaduse pärast, segadus mind ei häiri. Ja kui koju jõudsingi, siis pidin aina kokkama või armastusepuuduse all kannatavate kassidega tegelema. Kui te vaid teaks, kui raske on kahe kassi armastust üksi vastu võtta. Millegipärast on mul sellest nädalast miljon kassifotot.. ja endastki samapalju.. Näiteks selliseid:
Tänavu oli mei tööl lihtsalt nõnda emotsionaalne naistepäev, et ma olen juba kaks päeva vaaginud, kas rikkuda oma põhimõtteid ja kirjutada esimest korda blogis ka oma päevatööst. Naljakal kombel olen üsna paljudele suutnud jätta mulje justkui elaksin õhust ja armastusest blogimisest ja tortidest. Nii see siiski ei ole. Kaheksast viieni olen ma harilik kontorirott.. Kontoritööl on aga kodus töötamise ees üks väga suur eelis – kollektiiv. Kui mu abikaasa järjepidevalt põgeneb naistepäeval kodust minema, siis meeskolleegid teevad hoopis Cosmo kaanetüdrukuks.
Huvitav, mis järelduse ma peaks tegema sellest, et meeskolleegid kirjutasid “Mehed räägivad, kuidas neile mitte läheneda”… 😀
Ma tegelikult täiesti teadvustan endale seda, kui paljude arust on naistepäev mõttetu päev.. aga sellegipoolest pean seda ise tähtsaks. Eks igaüks valib ise (või pigem saab kodust kaasa väärtushinnangud), mis tähtpäevi oluliseks peab. Kuna mina juba väikese tüdrukuna sain naistepäeva puhul isalt lilli või kommikarpe ja saan tänaseks näiteks päevaspaa pakette, siis võib arvata, et meie peres on see päev au sees.
Mina näiteks ei saa aru inimestest, kes igapäevaselt endale rinda tagudes oma ateismi teistele nina alla hõõruvad, aga siis täie rauaga religioosse taustaga traditsioone tähistavad. Teised jälle ei saa aru minust, kes ma “mingit nõmedat nõuka-püha” hindan (jah, päriselt keegi ütles mulle tänavu niimoodi naistepäeva kohta). Näiteks sama olulised on minu jaoks ka emade- ja isadepäev. Olgugi, et need päevad on minu arust sügavalt isilikud, mille suure kella külge panek on minu silmis vale, sest mõtlen, mida peavad sel päeval tundma need, kel ei õnnestu emaks saada? Või nendel, kes on ema kaotanud.. või või.. Ühesõnaga – igale ühele oma! Ja mina olen ütlemata tänulik, et mul on naiskolleegid, kellega nädal aega salaja sepitseda naistepäeval õhtukleitidega tööle tulekut, ja meeskolleegid, kes meile punase vaiba, fotonurga, lilled ja hommikusöögiks kringlit šampusega organiseerivad (ja olgu öeldud, et naised ei teadnud meeste plaanist midagi ja vice versa). Mis nii viga elada.
Muide tänaste koogikeste retsept on väga hea munakollaste ära kasutamise retsept.
Retsept mugandatud siit.
Kolme šokolaadi koogikesed
16 tk
Brownie põhi
250 g tumedat šokolaadi
200 g võid
150 g munakollaseid
220 g suhkrut
100 g jahu
Piimašokolaadi mousse
55 g piima
55 g vahukoort
15 g munakollast
1 tl suhkrut
220 g piimašokolaadi
200 g vahukoort
2 g želatiinilehti
50 ml metspähklilikööri
Valge šokolaadi krõbedik
50 g mandlilaaste
50 g valget šokolaadi
Noaotsaga soolahelbeid
Alusta põhjast. Selleks kuumuta ahi 180 kraadini (pöördõhk). Vooderda küpsetuspaberiga ca 20×30 koogivorm.
Sulata vesivannil või ja šokolaad. Munakollased ja suhkur vahusta heledaks kohevaks vahuks. Lisa kaussi jahu, sega läbi ja seejärel lisa sulašokolaadi-võisegu. Kalla saadud tainas koogivorm, silu ühtlaseks ja löö vormi paar korda vastu lauda, et eemaldada tainast õhumullid. Küpseta 8 minutit. Lase toatemperatuuril jahtuda ja seejärel tõsta külma.
Mousse jaoks pane želatiinileht külma vette likku. Vahusta kausis munakollane suhkruga. Väikeses potis kuumuta piim vahukoorega keemiseni ja kalla kohe peene joana munakollastele, ise pidevalt munakollaseid vispeldades. Lisa želatiin ja šokolaad ning sega ühtlaseks. Viimasena kalla hulka liköör. Lase segul külmkapis natuke jahtuda. Seni vahusta vahukoor. Sega vahukoor jahtunud šokolaadivahuga. Pane saadud mousse pritsikotti ja jäta külmkappi koogikeste kokkupanekut ootama.
Krõbediku jaoks rösti mandlilaaste kuival pannil. Sulata šokolaad vesivannil. Haki mandlilaastud, sega šokolaadiga, määri peene kihina küpsetuspaberile ja tõsta külmkappi. Hangunud šokolaadi-mandliplaat purusta sobivateks tükkideks.
Serveerimiseks lõika brownie põhi terava noaga ühesuurusteks piklikeks tükkideks. Pritsi peale šokolaadi-mousse ja puista krõbedik.
Hehee, tundub, et kollektiiv on väga vahva, kui selliseid üllatusi lendab!
Olen just mõelnud, et tahaks valgest šokolaadist miskit kaunistuselaadset toodet erinevatele küpsetistele teha. Mandlilaastude peale poleks ise tulnud, väärt mõte! 🙂
Jaaa, on tõesti!
Sinu kommentaari peale meenus, et ma ju lisasin veidi soolahelbeid ka sinna krõbediku sisse. Need röstitud laastud, magus šokolaad ja mõni soolahelves andsin väga mõnusa kombo.. 🙂