Jõhvika ja kookose koogikesed

Käisin siin oma autoga aastahoolduses ja keregarantii kontrollis. Kui autole järele läksin, siis võttis teeninduse esindaja välja paberilehe, kuhu oli peale joonistatud auto ja sellele omakorda ristikesed siia-sinna: “Me ei mänginud siin trips-traps-trulli, need on mõlgid teie autol”.

Ups.

Seletasin talle, et mu auto ongi mõlgimagnet. Selle peale oleksid teeninduse kolm meesterahvast naerust peaaegu toolilt kukkunud.

 

 

Ei, päriselt ka. Ma ei ütle, et ma olen hea autojuht, aga enamik mõlke olen saanud parklatest. Kusjuures esimesed nii 3-4 heidutasid mind, aga edaspidi.. oh well.. mis siin enam.. Üldse võtan kogu auto asja suht rahulikult. No ja mis siis, et mul pagasnikus sõidavad viis paari kingi, millest kaks ootavad remonti? Ja kaks koogivormi.. ja kümme tühja munapakki.. ja vanad DVD’d.. ja fliis… ja paar kampsunit.. ja ja.. Ühesõnaga abikaasa on kogu aeg kuri, et mu autos on segadus, aga mind jätab see külmaks ja minu arust on see normaalne naiselik käitumine.

Kunagi oli mu abikaasal BMW (rullnokk, höhö), mida sain kuu aega kasutada, kuni ta oli Mauriitiusel. Lõpuks mõtlesin ikka, et võiks auto enne tema tulekut ära pesta. Otsustasin siis panna aja käsipesulasse (ma päriselt ei oska seni kasutada automaatpesulat, sest ma ei saa kunagi aru, kui kaugele sõitma peab ja kas käsipiduri peab siis peale panema või mitte.. küsida ka häbenen :D):

Olga: Tere, sooviks autot pesulasse tuua.

Teenindus: Tere, väga tore, mis auto tüüp teil on?

Olga: BMW.

Teenindus: Ei-ei, mis keretüüp?

Olga: eeee… musta värvi.

Teenindus: Ei-ei, mis seeria? Kolmas? Viies?

Olga: eee… ma ei tea.

Teenindus: On ta siis suur või väike?

Olga: eee… ma ei tea, selline suuremapoolne..

Vähemalt tänaseks ma tean, et tegemist oli universaaliga.

Loomulikult on naisi, kes on suuremad autosõbrad, kui enamik meestest, aga üldine tendents on ikkagi see, et auto ei ole meie asi ja eks see liikluses käitumine ning gabariiditunnetus jätavad enamikul naistest soovida. Mina olen üle 10 aasta roolis olnud ja siiamaani vahel käitun liikluses nii, et noh.. kui kõrvalautos oleks teine naine roolis, siis avarii oleks kiire tulema. Õnneks on mehed seni siiski reageerinud ja minu eest peitu pugenud 😀 Vähemalt sealjuures ma tunnetan, kui olen käitunud valesti, ja püüan järgmiseks korraks meelde jätta. Kõige hirmsam on aga see, et nõnda paljud naised lobisevad roolis olles telefoniga, vehivad käte ja jalgadega ja päriselt ei saagi aru, et nad ei ole head autojuhid.. Huhh..

 

Ma vist pole elu sees nõnda pikalt autodest heietanud. Ja seda veel toidublogis.

Nende koogikestega on aga hoopis lihtsamad lood – need on mõnusalt magushapud, õrna kookose ja tugeva jõhvikamaitsega. Parim osa on suus sulav jõhvika ja valge šokolaadi vaht, mille vormi kallamisega oli mul eriti palju raskusi – kangesti tahtsin seda niisama ära süüa.

Tarretisena võib kasutada želatiini agar-agari asemel. Aga siis tasub arvestada, et želatiini põhjal tehtud tarretis ei tardu kuigi kiiresti. Selle võrra pikeneb valmistusaeg.

 

Jõhvika ja kookose koogikesed

16 tk

 

Kookosbiskviit

77 g suhkrut

25 g kookoshelbeid

2 muna

1 munakollane

32 g maisitärklist

30 g nisujahu

20 g sulatatud võid

 

Jõhvikakeedis

300 g jõhvikaid

130 g pruuni suhkrut

1 dl vett

 

Jõhvikatarretis

1/2 jõhvikakeedist

1 dl jõhvikalikööri

1 tl vanilli

0,5 tl kaneeli

1,5 dl vett

6 g agar-agarit

 

Jõhvikavaht

1/2 jõhvikakeedist

2 muna

1 tl vanilli

100 g valget šokolaadi

600 g toorjuustu

2 dl vahukoort

8 g želatiinilehti

 

Kaunistuseks – jõhvikad ja kookoshelbed

 

Küpseta biskviit. Selleks kuumuta ahi 180 kraadini ja määri koogivorm võiga. Vaja läheb ca 20×30 cm kandilist koogivormi (mul on reguleeritav koogivorm ja arvestan sellega pool plaaditäit).

Sega 40 g suhkrut kookoshelveste ja munakollastega. Vahusta heledaks ja kohevaks. Munavalged vahusta eraldi ülejäänud suhkruga kausis tugevaks vahuks, teravate tippudeni. Sega jahu tärklisega ja sõelu läbi. Nüüd lisa vaheldumisi jahu-tärklisesegu ja munavalged munakollastele. Sega spaatliga ettevaatlikult. Lõpus lisa või. Kalla tainas vormi, tasanda. Küpseta ligikaudu 20 minutit.

Valmista jõhvikakeedis – sega koostisosad väikeses potis, kuumuta keemiseni ja lase paar minutit podiseda. Suru läbi sõela ja jaga keedis kaheks.

Poolele jõhvikakeedisele lisa jõhvikaliköör, vesi, vanill ja kaneel. Kuumuta keemiseni. Lisa agar-agar ja keeda paar minutit. Kontrolli, kas tarretis sai parasjagu magus-hapu. Vajadusel lisa suhkrut. Kalla saadud tarretis otse biskviidile, mis on koogivormis.

Viimasena valmista jõhvikavaht – pane želatiinilehed külma vette likku. Tükelda ja pane suuremasse kaussi valge šokolaad. Sega pool jõhvikakeedisest munadega, tõsta pliidile ja kuumuta, intensiivselt vispeldades, kuni moodustub hele kohev vaht. Kalla vaht šokolaadile ja lisa kohe ka želatiin. Sega saadud mass ühtlaseks, vajadusel kasuta saumikseri abi. Lase segul jahtuda (kasuta soovi korral abiks külma vesivanni) ja seni vahusta toorjuust vanilli ja vahukoorega kohevaks tugevamapoolseks vahuks. Sega vispli abil kolmandik jõhvika-munasegu toorjuustu-vahukooresegule. Seejärel võta spaatel või lusikas ja sega ettevaatlikult hulka teine kolmandik ning seejärel kolmas. Kalla vaht kohe vormi tarretise peale. Tõsta külmkappi, vähemalt 5 tunniks. Seejärel lõika koogist parajad tükid ja kaunista vastavalt soovile.