Šokolaadi-kirsikook

Vahel (tõsi, väga harva) on nii, et avan uue postituse lehe ja ainiti vaatan seda valget kasti ning ei suuda välja mõelda, mida kirjutada.

 

 

Writer’s block? Ei tea. Vist ikka mitte. Pigem on mu pea teinekord nagu üle ääre ajav sorteerimata prügikast – täis kõike, aga samas ei midagi. Mõtted kõik läbisegi ja kuidagi ei taha mingi tervik formuleeruda. Näiteks:

Olin terve eelmine nädal seoses tööga kodust ära. Aga kuna see blogi pole tööjuttude blogi, siis ei saa nagu midagi öelda. Äge oli igal juhul ja üks suur asi sai taaskord tehtud! Huvitav, et “vana hea” pingelanguse haigus ei ole veel platsi jõudnud.

Jälle kõige uskumatutest kohtadest tulid inimesed, kes teadsid mu blogi. Tea, kas ma kunagi väsin üllatumast, et seda blogi päriselt ka loetakse?

Kirjutasin millalgi, nii kaks nädalat tagasi, postituse pagulastest. Ei, see ei olnud klassikaline arvamuspostitus (I don’t do klassikaline). Enamik poleks arugi saanud, et see romaan pagulastest oli. Vaagisin kaks nädalat, kas avaldada või mitte.. kuni eile arvuti tegi ise restarti ja tekst kuidagi kadus ära. Ju siis oli see märk, et ei olnud vaja avaldada.

Ma tõesti usun igasugustesse märkidesse. Näiteks kui ma kuskile sõidan täielikus punases laines, siis hakkan kahtlema, kas on üldse mõtet minnagi.. Aga sellest pikemalt teinekord.

Teadupärast me kolisime. Kahjuks pole asi sujuvalt kulgenud, sest meie üllatuseks avastasime, et eelnevad elanikud ei olnud just väga puhtust ja korda armastavad inimesed.. Aga kuna ma viisakate sõnadega ei saa seda teemat jätkata, siis jällegi sai jutt otsa.

Rääkides kolimisest. MA LEIDSIN OMA MIKSERI!!! Vabandust. Ma ei tahtnud karjuda, aga… MIKSER ON TAGASI!

Mõistate juba minu “pea on prügikast” võrdluse asjakohasust? Palun öelge, et mõistate.

 

 

Tehkem hoopis šokolaadikooki. Ikka sellist kooki, mis on iga šokohooliku unistus, mida saab süüa väikeste tükkide kaupa, sealjuures kõrvale head kohvi või teed vajades.

 

Šokolaadi-kirsikook

 

Põhi

300 g šokolaadiküpsiseid

150 g võid

50 g šokolaadi

Ca 100 g brändit

 

Kirsitäidis

300 g kirsse

Ca 70 g pruuni suhkrut

5 želatiinilehte

 

Kaneeli-Ganache

150 g tumedat šokolaadi

100 g piimašokolaadi

200 g vahukoort

30 g võid

1 kaneelipulk

 

Kaunistuseks – marjakrõpsud

 

Alusta koogitegu kaneeli-ganache ettevalmistusest – pane vahukoor ja kaneelikoor potti, kuumuta keemiseni, tõsta tulelt, kata pott kaanega ja jäta jahtuma.

Nüüd purusta põhja jaoks küpsised peeneks puruks. Sulata või šokolaadiga väikeses potis ja sega küpsiste hulka. Viimasena lisa brändi, sega läbi ja suru koogivormi põhja ja äärtele. Aseta põhi külmkappi.

Pane želatiinilehed külma vette likku. Kuumuta väikeses potis kirsid suhkruga peaaegu keemiseni. Tõsta tulelt ja sega hulka želatiinilehed. Kindlasti maitse, kas suhkrut sai piisavalt ja vajadusel lisa veel. Lase natuke jahtuda ja kalla leige segu põhjale. Pane kook tagasi külmkappi.

Kurna ganache jaoks kaneeliga maitsestatud vahukoor läbi sõela. Pane potti šokolaadid ja vahukoor ning kuumuta, kuni šokolaad on sulanud. Lisa või ja tõsta tulelt. Sega kuni või on sulanud ning jäta jahtuma. Toatemperatuurini jahtunud massi vahusta mikseriga. Jälgi vahustamisel kullipilguga, et tekiks mõnus siidjas vaht. (Vahustamise osa ei ole tegelikult kohustuslik, aga mulle isiklikult meeldib). Määri või pritsi ganache kirsitarretisele, kaunista vastavalt soovile ja aseta kook tagasi külmkappi.