Gluteenivaba sidrunikook

Eelmise postitusega meenus hiljutine kogemus väljas borši söömisega! Küll on tore, kui on olemas blogi, kus saab oma jonni välja elada. Ma muidu olen selline inimene, et pole üheski söögikohas toitu tagasi saatnud ja pole kordagi ühtegi halba sõna söögielamuse kohta öelnud (oma pahameelt väljendan ainult jootraha mitte jätmisega). Aga hiljuti juhtus selline lugu, et isegi mina tegin oma suu lahti. Okei, ma saan aru, et suurem osa inimestest poleks arugi saanud probleemist ja tõenäoliselt ei mõista mu mure.. aga ikkagi!

Käisime sõbrannaga enne kino Basiilikus söömas. Ma üldiselt käingi enne kino kas Basiilikus või Vapianos. Üks mu lemmikuid roogasid Basiiliku menüüs on borš pardilihaga. Niisiis olin originaalne ja tellisin tookord samuti selle toreda borši. Üllatus oli suur, kui ma ei leidnudki taldrikust pardiliha. Esialgu ei leidnud üldse liha, aga pika surkimise peale leidsin hapukoore alt peaidust paar (hea küll, neid oli lausa neli!) piklikku lihakiudu, mis kaugeltki ei meenutanud parti. Tõsi, need kiud olid niiiii õhukesed, et ma ei saanudki maitsest aru, mis liha see võiks olla. Näis, et selleks päevaks oli kas pardiliha otsa saanud või siis mulle kallati boršipoti põhi. Misiganes põhjus ka ei olnud, suutis mu sõbranna end nii väljendada, et ma pidin ettekandjale seda lõpuks ütlema. Ettekandja kurtis mu muret ka kokale, aga too väitis kindlalt, et tegu oli pardiga ja mu ees isegi ei vabandatud, et pakuti nelja-lihakiu-suppi. Ja mis ma ikka öelda oskasin? Ise olin ju supi ära söönud. Eks ma jätsin siis jootraha andmata, kuigi oleks hea meelega veel jalgu trampinud. Hea küll, enda arust kaval kokk, petsid klienti ja seekord jäid vahele. Milleks siis enam vassida? Kas on tõesti raske vabandada? Loodan, et sellist kokka ja tema suurt vaeva ikkagi märgatakse ning pakutakse tööd mõnes tema vaeva väärt olevas burksiputkas. Ettevõte saab ju sellise koka abiga üksjagu raha kokku hoida.

Ohh, hakkas kohe kergem.

On ju normaalne, et ma teen jälle sidrunimaitselist magustoitu? Eks? EKS??

Retsepti algne idee pärineb siit. Küll aga oli kook üsnagi magus ja isegi pärast suhkru koguse vähendamist, oli ikkagi üks korralik kiht hapukat sidrunivõiet koogi jaoks hädavajalik. Nii ma selle koogi lõpuks sidrunivõidega üle kallasin ja oli kohe teine tera! Ah, et miks piltidel seda pole? Kui ma selle võide peale monteerisin, siis mandlilaastud jäid selle alla ja koogi välimus lihtsalt sai kannatada 🙂 Loogiline.

Gluteenivaba sidrunikook

120 g võid, toatemperatuuril

200 g suhkrut

1 vanillikauna seemned (või 2 tl vanillsuhkrut)

1 sidruni koor

0,5 sidruni mahl

4 muna

240 g mandlijahu

200 g maitsestamata ricottat

200 g õrnsoolast ricottat

Sidrunivõie

1 sidruni mahl

1 sl riivitud sidrunikoort

2 muna

75 g tuhksuhkrut

50 g magedat toasooja võid

Mandlilaastud

Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Vooderda 24 cm diameetriga koogivorm küpsetuspaberiga.

Eralda munakollased valgetest ja jäta mõlemad ootele. Vahusta või 150 g suhkru ja sidrunikoorega siidjaks heledaks vahuks. Jätka vahustamist ja lisa ükshaaval munakollased. Lisa mandlijahu ning sidrunimahl ja vahusta veel. Sega juurde ricotta.

Vahusta munavalgeid kuni on moodustunud pehme valge vaht. Lisa ülejäänud 50 g suhkrut ja vahusta munavalgeid edasi, kuni on moodustunud tugev munavalgemass. Sega munavalged ettevaatlikult kahes osas ülejäänud tainasse.

Küpseta kooki 40-45 minutit.

Seni rösti kuival pannil mandlilaastud kuldseks ning seejärel valmista sidrunivõie. Selleks kuumuta väikeses potis 2-3 cm vett keemiseni. Sega kuumakindlas kausis munad, suhkur ja sidrunimahl. Tõsta kauss kuuma vee kohale, nii et kausi põhi veega kokku ei puutuks. Kuumuta keskmisel kuumusel, vispliga pidevalt munasegu kloppides, kuni segu pakseneb (seda on hästi tunda, kui visplit juba raskem liigutada). Tõsta pott tulelt, lase jahtuda natuke. Leigesse kreemi klopi juurde toasoojad võikuubikud ning sega juurde riivitud sidrunikoor.

Kata jahtunud kook sidrunivõidega ning puista peale mandlilaastud. Hoia kooki enne serveerimist vähmemalt 3 tundi külmkapis.