Juustukook kitsejuustu, lavendli ja sidruniga
Tähendab, et… reisi kokkuvõtet ma ikkagi veel ei ole valmis tegema. Aga kangesti tahaks kirjutada. Nii ma siis kirjutan.
Lubadused ongi selleks, et neid unustada.
Juustukook kitsejuustu, lavendli ja sidruniga
Esiteks vabandan nende ees, kes on Kaju Köögi pakkumiste listis – seoses puhkuse, haiguse, suurte tellimustega ja läheneva Võhandu maratoniga olen ma olnud äärmiselt hõivatud. Tänaseks oli näiteks 180 makrooni tellimus (pilti näete mu FB lehel ja Instagramis). Igaks juhuks tegin ikkagi 230. Väikese varuga või nii. Muud pole midagi, ainult et kuhu ma need 25 munakollast nüüd panen..
Seoses makroonidega olen täna saanud mitmeid kirju ja hinnapäringuid. Naljakas, kuidas on inimesi, kes kirjutavad mulle, et poemakroonid on päevase kaloraaži raiskamine (täiesti geniaalselt sõnastatud!) ja siis vastukaaluks on inimesed, kes kirjutavad “aga see tähendab, et poes saab odavamalt ju”. Kujutage ette, milline ülbik ma olen – tahan saada käsitöö eest rohkem raha, kui poes küsitakse! Nii raske on sellistes olukordades viisakaks jääda..
Aga tegelikult on mul dilemma ka. Suur dilemma. Kas lubada oma blogisse reklaam või mitte. Kujutan ette mitu inimest võtsid peast kinni, et nüüd siis Olga ka.. Ausalt, mul on isegi piinlik kirjutada sellest. Ma olen äärmiselt uhke selle üle, et minu blogi on igasugusest jamast prii ja puhas. Olen seni kõik reklaamipakkumised momentaanselt tagasi lükanud. Mind ennast tohutult häirivad reklaamid (õigupoolest väga ei häiri, sest kasutan AdBlock’i ja lihtsalt ei näe neid), aga viimasel ajal häirib mind mu blogi tehniline seis vist rohkemgi.
Lubagem mul seletada nüüd.
Ma olen snoob. Seda te juba teate. Minu jaoks on oluline see, et tekstid blogis oleksid joondatud ja asjad kenasti paigutatud. Olen algusest peale tahtnud oma blogi üles ehitada teistmoodi. Omamoodi. Aga sealjuures ma ei oska seda ise teha. Iga kord kui ma tahan mingit blogi visuaalset muudatust või parandust, siis ma pean paluma abi professionaalilt. Vahel tundub juba, et odavam oleks läbida koolitus ja asjad ise selgeks saada. Aga kust see aeg ja huvi võtta.. Niisiis iga kord, kui ma tunnen, et mõni asi lehel on nihkes, siis ei saa enne rahu, kui see on korras. Juba paar kuud tagasi nihkusid aga päris paljud asjad mu lehel iseeneslikult paigast (ma tean, et enamik inimesi ei näegi seda, aga mind häirib sellegipoolest), aga mul ei ole olnud piisavalt motivatsiooni, et panna raha jälle mingite detailide korrigeerimise alla. Nii ma olen lihtsalt oma blogi esilehe avamisest loobunud. Päriselt. See tekitab minus frustratsiooni – vähe sellest, et ma jagan retsepte, siis pean asjale veel peale maksma ja ja.. (ei, te ei pea mulle ütlema, et tegelikult ise ma olen nii edev ja tahan blogida. Seda tean ma isegi).
Nüüd siis sellises olukorras sain ma taaskord reklaamipakkumise. Esmakordselt ma päriselt süvenesin pakkumisse ja arvutasin, mida see mulle tähendaks. Sisuliselt tähendaks see mulle taskuraha.. Ühest küljest on see piisavalt tühine summa, et ma tavaolekus keelduks kategooriliselt selle nimel oma lehte risustamast. Teisalt olen ma olukorras, kus mõtlen, et selle summa saaksin ma kulutada sellele, et blogi tehniliselt üleval pidada ja need pagana tekstid mu blogis lõpuks ometi paika saaks ja lõpuks ometi ma ise tahaksin jälle oma lehte imetleda. Ma pole isegi mitu kuud enam ise oma blogi kusagil linkinud, sest see toob ju lisasilmi, mis näevad mu blogi sellisel koledal hetkel.
Ma ausalt ka ei tea, kas keegigi üldse mõistab mind. Normaalsele inimesele tundub selline asi üsna kindlalt absoluutse pseudoprobleemina. Aga võta näpust, ühele pedandile mõjub nii, et blogimise isu pole. Olen nädal aega iga päev kaalutlenud, kas panna need va reklaamid üles. Kiusanud reklaamiagentuuri küsimustega ega rämpstoidu ja alkoholi reklaami mu lehele tule. Mis on tulemuseks? Mitte midagi. Kui välja arvata nüüd see postitus.
Mida ma siis küsida teie käest tahan on see, kes teist oleks nõus mulle iga kuu 50 EUR maksma, et ma reklaami siia lehele lubama ei peaks? Kes lõpetab mu blogilehel käimise, kui reklaamid siia tulevad? Ok, ok, palun lihtsalt öelge, mida ma tegema pean!?!? Muud ma ei palugi.
Kook on täiesti nagu rusikas silmaauku – nii mulle kui ka abikaasale. Kitsejuustu, lavendli ja sidruni maitsed tasakaalustavad teineteist äärmiselt mõnusalt. Abikaasa isegi ei saanud aru, et tegin koogi kitsejuustuga 🙂 Rääkimata lavendlist.. Ja kui te vaid teaks, kui siidjas see on..
Juustukook kitsejuustu, lavendli ja sidruniga
20 cm
Põhi
150 g Digestive küpsiseid
75 g võid
Täidis
300 g kreemjat kitsejuustu
400 g toorjuustu
90 g pruuni suhkrut
4 munakollast
0,5 sidruni mahl ja koor
1 tl hästi peeneks lakitud lavendlit
Kate
200 g vahukoort
50 g kreemjat kitsejuustu
1 sl tuhksuhkrut
1 tl vanillsuhkrut
Kuumuta ahi 200 kraadini. Võimalusel kasuta küpsetamiseks vormi, mis on ühes tükis. Lahtikäiv vorm vooderda väljastpoolt mitme fooliumi kihiga, et vesi vormi ei lekiks.
Sulata või. Purusta küpsised, sega võiga ja suru koogivormi põhja.
Täidise jaoks sega kitsejuust, toorjuustu ja suhkruga. Jätka segamist ning lisa ükshaaval munakollased. Viimasena lisa sidrunikoor, -mahl ja lavendel. Saadud segu kalla küpsisepõhjale
Aseta koogivorm mõne suurema kuumakindla ahjunõu sisse ja kalla suuremasse vormi keeva vett – koogivorm peab olema pooleldi vees. Tõsta vormid ahju, alanda kuumust kohe 160 kraadini ja küpseta kooki ca 45 minutit. Valmis kook peab kuumana olema äärtest hangunud, aga keskelt võdisema.
Jahuta toatemperatuurini ja seejärel tõsta külma vähemalt 5 tunniks.
Valmista kate – vahusta kitsejuust vahukoore ning suhkrutega tugevaks vahuks. Kaunista vastavalt soovile ja serveeri kohe.
Jah reklaamile! (ilma irooniata)
Aitäh, et ilma irooniata 😛
Ma arvan ka, et jah! Ja sealt tulnud kopika saab sel juhul rahuliku südamega veebilehe uuendamise alla panna. (Adblock on peal mul ka… 😉 )
Tänan 🙂 Eks ma ise olen oma elu keeruliseks elanud. Nii paljud blogijad kasutavad tüüplahendusi ja ei vaeva oma pead selliste detailidega Aga Adblock on tõesti õnnistus.. 😀
Sul on nii vahvad retseptid ,et loen ka reklaamidega.
Ma tänan 🙂
Ära põe Olga! See reklaami jutt blogides on nii üle pushitud teema. Kes ei taha, see ei taha ja las istub siis oma blogis ja mingit tasu selle eest ei saa!
Sa teed nii palju suurt tööd ära – mõtled välja retsepte, kohandad retsepte, kirjutad vahvaid jutte ja tänu Sinule ma tegin oma elu esimesed vastlakukklid (mida oli tänu Sinule nii lihtne teha) 😀 Miks ei peaks Sa selle eest siis ometigi mingit tasu saama?
Minul pole ka reklaami vastu midagi, sest ma tean, miks see siin on 🙂 Noh olgu, senikaua kui see reklaam kogu lehe suurune ei ole ja ma X märki nagu loll kuskilt otsima ei pea 😀 Aga nurga/äärte reklaamid on OK.
Nii, et ÄRA PÕE 😀 Oma töö eest on õigus tasustatud saada. Rääkigu need teised, mis tahavad.
Mulle meeldib su suhtumine, aitäh! 😀 Ennast ka eriti ärritavad need üle lehe paigutatud reklaamid, millel ei leia risti või see rist ei tööta (mul vahel tundub, et need on meelega tehtud nii, et nende tabamine oleks võimatu või peab vähemalt 2-3 peale vajutama, et toimiks :D). Ma siis ei põe!
Viimasel ajal uudisteportaalidel ju sellised reklaamid, et “reklaami saad sulgeda 3 sek pärast” 😛 Vat need on nõmedad 😀
Kas saad nii, et mingi aja proovid, kuidas reklaamiga on, enne kui pikemaks ajaks käed lööd? Igatahes mina ei jäta Su blogi reklaami tõttu lugemata, selle saab ju kinni klõpsata. Ja võib ju olla, et reklaamitakse isegi midagi huvi pakkuvat. Nii et – võta!
Jah, otsustasin, et nii ma teengi. Kuu aega proovin ja kui see minu jaoks ei toimi, siis lõpetan nalja ära 🙂 Aitäh!
Ei mingeid reklaame! Tõsiselt! Mitte, et ma seepärast lehel käimise lõpetaks, vaid seepärast, et ma ei taha, et sul oleks see lisaraha ja -motivatsioon siin lehel midagi muuta. Jällegi, ilusama ja asjalikuma vastu pole mul midagi, aga kõik need tuunimised lõpevad alati sellega, et kogu minu eelnev töö on vastu taevast ja mulle ei maksa selle eest keegi ;P Minu retseptiraamat on lingipõhine ja kui sa nüüd selle kevadise suurpuhastusega siin alustad, siis ilmselgelt tõstad sa asju ühelt riiulilt teisele, tühjendad oma keldreid vanast kraamist, kaua kasutuses mitteolnu läheb voodi alla karpi ja minu lingid enam ei tööta! Nii, et kui sa lubad, et linkide aadressidega midagi ei juhtu, siis räägime uuesti!
Ei, linke see kuidagi ei mõjuta – mu lehe kõik lingid on kuupäeva ja toidu nimetusega ning need ei muutu kuidagi, kui ma midagi edasi-tagasi tõstan 🙂 Esialgu ma lihtsalt tahan teha lehel kõik joondused, fondid jms detailid korda. Aga pikemas perspektiivis retseptiregistri teha toidukorra põhise ja piltidega. See praegune pikk ja lohisev nimekiri ei õigusta end minu silmis. Samuti teha tortidest galerii, mitte pildijada lihtsalt. Aga nende muudatustega ei kaasne mingeid linkide muudatusi 😉 Ainult kasutusmugavuse tõus..
Nuuh, ega mul muud üle jää, kui uskuda 🙂 Aga tead ju küll, annad sõrme, võtab terve käe! Tegelikult muidugi oleneb palju ka su enda tulevikuvisioonist valdkonnas ja kuna see raketiteadus pole nagunii enam pelgalt su hobi, siis ma täitsa toetaks seda hõlptulu, sest äkki viib see su kuhugi koolitusele, ma mõtlen päris koolitusele Londonisse näiteks, aga ka Pariisis on inglise keelsed versioonid kõik olemas.
Eks ma neid koolitusi olen vaikselt jälginud ja selliseid lühemaid kuni nädalasi intensiivkoolitusi toimub lähiriikides üksjagu. Millegipärast on venekeelses maailmas väga palju prantsuse kondiitrite koolitusi. Tippkondiitrid käivad siinsamas Peterburis, aga ka Ukraina, Valgevene.. Aga seni ma ainult jälgin ja unistan..
Ah, ma täitsa unustasin, et sulle sobivad ju vene keelsed suurepäraselt. See on täitsa loogiline, et seal käib palju pPrantsuse kondiitreid, sest vene kultuuriruumis tehakse uhkeid entremets’id nii palju, et ei suuda jälgida, lisaks on prantsuse keelt kõnelevaid venelasi väga palju, mu tuttavad räägivad, et eliidi lapsed õpivadki ikka prantsuse mitte inglise keelt. Ja minu Prantsuse keele õpingutest oli näha, et see keel jäi neile ka väga hästi külge. Venelased on üldse ju vähemasti stereotüübi pinnalt teada-tuntud head kokkajad, nii et midagi vähemat kui prantsuse kondiitrikunst ei tuleks kõne allagi. Loodan, et midagi näkkab, sest head tehnilised oskused annavad ikka uskumatult palju juurde, pärast naerad iseennast, mismoodi sa nikerdasid ja koperdasid, uuesti tegid, juukseid kakkusid…
Jaa, päris loogiline. Lisaks arvan, et see läikiv ja toretsev entremets stiil on juba see, mis vene edevale hingele sobib. Eks sealt ka see minu vaimustus tuleb..
Aga seda mõtlen tihti, et kui ma peaksin minema koolitusele, siis saaksin väga palju enda üle naerda. Vahel mõne asjaga saan isegi aru, et kindlasti käib see asi teistmoodi, aga ei suuda ise paremini välja mõelda ja teen kilplaslikult edasi. Esimene kord ei julge hands on koolitusele minnagi 😀 Saadetakse Tekosse veel või midagi.. 😀
Mind ka näiteks ei sega reklaamid. Kui ikka antud blogi mulle meeldib, käin seal nii või naa. Sinu blogis käin nagunii, nii, et vahet ei ole 😀 Ja kui Sul on võimalus lisaraha teenida ja see enda blogi edasi arendamiseks või muutmiseks kasutada, siis see on ainult positiivne. 🙂
Nii tore, aitäh heade sõnade eest, Aire! 🙂
Tere, väga kaunis looming on sul, aga tekkis selline küsimus toorjuustukookide kohta, et kui soovin kooki teha topelt koguses, samas vormis mis retseptis antud (et täidist oleks rohkem) siis koguste arvutamisega ei ole probleemi aga kuidas tuleks käituda küpsetusajaga ja temperatuuriga? Kas jätta sama temperatuur ja lihtsalt kullipilguga jälgida ahju või on sel mingi loogika, mida saaks rakendada?
Lennukaid ideid uute retseptide jaoks!
Tere! Minul käib asi tunde järgi 🙂 Üldiselt jätan temperatuuri samaks ja mängin küpsetusajaga. Aga vahel muudan ka temperatuuri 😀 Mul kahjuks mingit kindlat reeglit siinkohal pole..