Laimi-pähklikook

Issver, kuidas ma igatsen blogimist. Viimase aja remondiga olen ma “nädalas postitus” graafikus ja see on ju katastroof. Käed värisevad lausa.

Sel nädalal avaldati Postimehes lugu inimeste “kiiksudest kallutatud elust“. Kiiksude all on siis mõeldud kompulsiivseid tegusid, mida me peame tegema, sest et… eee.. noh, üldiselt mõjuva põhjuseta. Üldiselt teeme me neid tegusid, sest me usume midagi või oleme harjunud või… lihtsalt nii on. Seda lugu lugedes mõtlesin ma sellele, et mu köögielu on nendest tegudest ikka õige kallutatud. Näiteks:

• Köögis peab olema eraldi lõikelaud, millel hakitakse ainult magusaid asju (pähkleid, šokolaadi jms). Jumal hoidku, kui keegi sellise lõikelaua peal liha või küüslauku lõikama hakkab. Üldsegi millegi järgi lõhnav lõikelaud on jube nähtus.
• Salatis peavad kõik kuubikud ühesuurused olema. Muna olgu alati kuubikuteks lõigatud (miks, MIKS, ometi te muna kahvliga purustate?).
• Kõik toit külmkapis peab olema pakendatud või kilega kaetud. Selline asi nagu “külmkapi lõhn” on päriselt olemas.
• Taldrikul ei tohi värske salat kuuma toiduga kokku puutuda ja eriti kastmega üle ujutatud olla. Salati mõte on olla värske ja krõmps, mitte pehme ja läbivettinud (üks peamistest põhjustest, miks ma sööklates söömas ei käi).
• Kuuma vett PEAB kruusis olevale teepakile kallama. Mitte kallama kuuma vett kruusi ja siis teepakk kruusi panna. KES üldse teeb nii? (vastus: mu abikaasa).
• Vorst/juust peab katma korralikult kogu võileiva, et kõik ampsud oleksid võimalikult sarnase maitseväärtusega. Ainult viimane amps võib olla parim. Üldse olen suur viimase ampsu idealiseerija.
• Juustuvõileiba EI VALMISTATA mikrolaineahjus.
• Ma vist enam ei peagi teile rääkima, kui oluline on see, et magustoidud oleksid ideaalsed ja iga küünejälg või täke, mille suudan silutud tordipinnale tekitada, tekitab minus omakorda minisüdari (vabandust nõnda lapsiku sõnavara eest).

Sealjuures mind absoluutselt ei häiri sellised asjad nagu määrdunud pliit, nädalaid köögipõrandal vedelev kuivainetega kilekott ja kuni kahe päeva nõud kraanikausis. Võta näpust.

Seda nimekirja uuesti üle vaadates, mõtlen, et mul ilmselgelt oleks paras aeg probleemiga tegelema hakata… 😀 Ups. Kui nüüd veel hakata mõtlema ülejäänud igapäevaelule ja kommetele nagu see, et kui ma poest võtan mõnd asja rohkem, kui ühe, siis olgu seda juba paarisarv 2, 4, 6 jne. Või sellele, et ma alati õpin postipaki uksekoodi selgeks ja pean seda peast sinna postiautomaati sisse trükkima. Või sellele, et ma ei saa lugeda vormindamata tekste ja pean need alati enne lugemist ära joondama ja korrigeerima.

Uskumatu, kui keeruliseks ma oma elu ikka elan.

Aga selle laimi-pähklikoogi tegin üheks toredaks perekondlikuks istumiseks, kui perekond lõpuks me uut korterit vaatama tuli. Kook on hästi mõnus – laim annab värskuse ja pähklid maheduse. Kuigi tunnistan ausalt üles, et tegemist on rammusa ampsuga. Sestap tegin ise väikese (ja minu tavapäraste kookidega võrreldes ka madala, 5-6 cm) koogikese. Suurema vormi tarvis võib 1,5 koguse võtta.

Laimi-pähklikook

18 cm

Põhi

150 g pähkleid (pistaatsia, mandlid vms)

2 sl sulatatud võid

10 g suhkrut

Täidis

100 g valget šokolaadi

3 suurt laimi

100 g mandlipiima

50 g suhkrut

1 muna + 1 munakollane

4 želatiinilehte

3 dl vahukoort

1 tl vanillsuhkrut

Põhja jaoks rösti kuival pannil pähklid ja seejärel purusta need suhkru ja võiga saumikseri abil ühtlaseks massiks. Suru saadud mass küpsetusvormi põhjale ja aseta vorm külmkappi.

Täidise jaoks pane tükeldatud šokolaad kaussi ootele. Želatiinilehed pane külma vette likku ja kui need on paisunud, siis pane need šokolaadiga ühte kaussi.

Vesivannil kuumuta kahe laimi mahl, kolme koor, piim, suhkur, muna ja munakollane. Vispelda pidevalt, kuni saad siidja heleda vahu. Tõsta see tulelt ja kalla kohe šokolaadile. Sega ühtlaseks massiks ja pigista hulka veel ühe laimi mahl.

Eraldi kausis vahusta vahukoor vanillsuhkruga. Kui ülejäänud täidis on juba jahtunud, siis sega sellele kiiresti vispliga hulka kolmandik vahukoorest. Seejärel võta spaatel ja sega sellega ettevaatlikult hulka ülejäänud vahukoor. Kalla täidis põhjale ja lase koogil külmkapis üleöö hanguda. Kaunista vastavalt soovile. Minul on kasutatud beseed ja pistaatsiapähkleid.