Kirsivõie
Nii-nii, tunnistage ausalt üles, kes nädalavahetusel lasi päikesel endale liiga teha?
Mina küll lasin. Võiks ju arvata, et täiskasvanud inimesena suudan ma mitte ära põleda.. mida ma, muide, laupäeval tegingi ja olin äärmiselt uhke enda saavutuse üle! See-eest veetsin eile terve päeva merel, sest abikaasa ostis SUPilaua, ja tulemuseks on natuke valutav selg. Aga kui te vaid teaks, kui mõnus oli vee peal – tuuleke puhus peale, tegin trenni, vahepeal kukkusin päris mitu korda vette ja nii hea parasjagu soe oli olla! Sinna see mõistus läkski.
Suviste nädalavahetuste kohustusliku programmi osa on turu külastamine. Üldiselt ma käin Nõmme turul, sest see on kodule kõige lähemal (jah, ma tean, et sealsed hinnad on kõrged, ja olen ometi nõus mugavuse eest peale maksma). Vanematekodu poole sõites jääb mulle tee peale aga Keskturg, kuhu ma laupäeval ka üle pika aja läksin.. ja kohe kultuurišoki sain. Nimelt kuulsin pealt sellist vestlust:
Ostja: A eta klubnika s Belorussii?
Müüja: Pochemu? Napisano vedj Valgamaa.
Ostja: Valgamaa eto zhe Belorussia.…
(järgnes Olga ja müüja naer)
Kuna müüjal hakkas piinlik, siis vestlus jätkus sellega, et müüja uuris, kas tegemist ehk Venemaa kodanikuga. Aga ei, täitsa Eesti kodanik, kes ütles, et pole sellisest maakonnast kunagi midagi kuulnud. Ühest küljest oli see naljakas, aga teisalt mind selline ignorantsus oma kodumaa suhtes ajab ikka närvi küll! Keegi ei eeldagi (peale geograafiaõpetaja), et iga inimene peaks hoobilt kõiki Eesti maakondasid nimetama. Mul ei tule hoobilt pähegi, mitu neid nüüd on? Vist 15. Aga kui inimesele isegi maakonna nimetus ei ütle midagi, siis see näitab ikka tõelist ignorantsust või harimatust või mõlemat. Kurb.
Müüjal oli igal juhul veel pikalt lõbus, sest juba järgmisest kohast asju ostes, kuulsin, kuidas ta seda lugu kõikidele naabermüüjatele ükshaaval rääkis 😀
Tegelikult tahtsin rääkida sellest, et ostsin turult kirsse 🙂 (ei saagi aru miks, aga tänavu on kirsse kuidagi eriti vähe saadaval). Tegime emaga vareenikuid (peagi ka see retsept tulemas) ja kirsivõiet. Olen nüüd mitu korda kirsivõiet teinud, aga mulle ei meeldi, et munakollased ja või muudavad selle värvi väga tuhmiks. Samas ilma nendeta ei saa mõnusalt kreemjat võiet ka teha. Ühel heal päeval tulin selle peale, et kasutada võides moosisuhkrut, mille abil võiet paksemaks muuta, samas munakollaste ja või kogust vähendades. Moosisuhkruga läheb natuke rohkem aega võide keetmisel, sest see vajab “aktiviseerumiseks” vähemalt 10 min keetmist, aga tulemuseks on kena ja tume võie.
