Olen suutnud oma blogi pea 2 nädalat kirjutada ja järeldanud, et tegelikult mulle kirjutamine täitsa meeldib. Tore on ka kuulda, et sõbrad-tuttavad ikka blogi loevad! See aitab kirjutamise motivatsioonile tugevasti kaasa. Samas naljakas on see, et olen suutnud endast jätta mulje justkui elan köögis ja köök on pühakoht.. Mis iseenesest ei ole ju paha, AGA.. Ei taha teid siiski eksitada 🙂 Jah, selles on teil õigus, et süüa ma teen üle harju keskmise palju, ent kuidas siis veel söönuks saab? Ei saa aru, milleks viriseda pidevalt poolfabrikaatide ja nende kvaliteedi üle, kui saab lihtsalt ise värskest toorainest süüa teha ja mitte viriseda? Seega saab toidu kehvas maitses suuresti vaid iseennast süüdistada (hea küll, vahel võib ülesoolatud toidu liiga hea mehe süüks ajada ja vahel on lihtsalt tooraine kehv). Kuna ma olen aga jäär, siis oma vigade tunnistamine on väga raske, ja seda enam ma vaeva näen, et ei peaks seda tegema.
Toidu kvaliteedi tagamiseks on mul päris mitmed kiiksud, mida kõik millegipärast ei mõista. Näiteks ei tohi ühtegi katmata asja külmkappi asetada – kõik pakitakse fooliumi või toidukile alla! Seda selleks, et toidul ei oleks külmkapi lõhna (jah, selline asi on olemas!). Rääkides lõhnast – magusate asjade hakkimiseks on eraldi lõikelaud. Mis siis, et seda tihti ei kasuta. Aga kuidas ma saaksin hakkida pähkleid lõikelaual, mis lõhnab sibula ja kala järele?? Loogiline ju, et ei saa. Ka peab KÕIK asjad ära pesema, enne kui midagi uut nendega teha. Temperamentse neiuna lähen üsna marru, kui keegi üritab kooki lõigata noaga, millega 5 min enne seda vorsti lõikas. Siinkohal siis minu köögialane korralikkus lõppebki 🙂
Niisiis kuulub mu köögielu juurde segadus. Mul meeldib kasutada palju nõusid ja ma vihkan nende pesemist. Õnneks on tänuväärselt täis kõhuga abikaasa nõus hea meelega nõusid pesema ja nii ongi elu tasakaalus. Kuigi üldjuhul saan ikka noomida, miks nõnda palju nõusid kasutan. Kui ma aga ise nõusid pesen, siis viimane pott jääb pesemata. See komme on mul tulnud vist lapsepõlvest, kui pidin palju nõusid kodus pesema ja viimaseks jätsin ikka potid-pannid, mis lõpuks lihtsalt panin likku. Siiani jätan kõige tüütuma asja kraanikaussi pesemata kujul. Samuti on minu jaoks köök tööpind – see ei pea alati särama, see peab näitama, et siin tehakse tööd! Ja ma hullun, kui näen, kuidas abikaasa iga kord pärast nõudepesu küürib pliiti nõudepesuvahendiga!! Sahtlid on kodus parasjagu nii segamini, et keegi peale minu ei leiaks midagi! Tõele au andes – ma olen üritanud mitu korda süsteemi luua, see lihtsalt ei toimi, ma lihtsalt olen liiga tormakas inimene. Lõppkokkuvõttes tean ise ülihästi, mis kus asub ja võiks öelda, et kõik on käe järgi ära pandud..
Ja üks küsimus, mida olen viimaste nädalate jooksul kõige rohkem kuulnud – kust saan aega? Seda küsimust ma väga ei mõista. Esimese asjana käin tööl, siis koolis ja siis on minu kohustus tagada, et mees ja kass oleksid toidetud. Alles siis tuleb muu tegevus, nagu trenn, raamatu lugemine või kultuuriüritused. Ka need saavad kõik tehtud! Toidu tegemine nõuab lihtsalt väikestviisi ette planeerimist, muud midagi.Täna aga tegin lõpuks ära oma teise, 1,4 kg suvikõrvitsa ja mingiks ajaks on suvikõrvitsatest isegi minul kerge tüdimus! Luban, et paariks kuuks vähemalt lõpetan nendest postitamise.
Igal juhul, väga levinud on suvikõrvitsahoidise valmistamine.
Suvikõrvitsa hoidis
1,5 kg suvikõrvitsat
2 suurt sibulat
3 paprikat
300 g tomatit
6 küüslauguküünt
tilli-peterselli
2 sl veiniäädikat
1 sl suhkrut
sool-pipar-tšilli
Praadida sibul pannil ning lisada suvikõrvits. Praadida ca 10 minutit ning sel ajal tükeldada paprika ja koorida-hakkida tomatid. Tomati koorimiseks parim viis – kalla tomatid üle keeva veega, lase neil selles paarkümmend sekundit seista ja võta välja. Seejärel on kile väga mugavalt eemaldatav. Lisa paprika ja tomatid pannile, maitsesta (sool-pipar-äädikas-suhkur). Prae veel kuni suvikõrvits on valmis. Tasub vaadata oma maitse järgi – mõnele meeldib krõmps suvikõrvits, mulle isiklikult meeldib pehme. Valmis toidule lisa maitseroheline ja pane kuumana purkidesse. Lase jahtuda ning alles seejärel lisa purustatud küüslauk. Niimoodi saab mõnusalt terava ja tervisliku roa! Selline valmis hautis on ideaalne lahendus, kui kodus pole parasjagu midagi värsket, aga tahaks pearoa kõrvale juurvilju pakkuda.
