Metspähklikommid

Ma tahan täna niisama lobiseda elust. Lisaks natuke eputada. Lisaks natuke kurta.

 

Vallatud kommid. Ma vist ei pea ütlema, mida need mu abikaasale meenutasid..

 

Uhuhu.. jah, ma olen oma blogist natuke lahku kasvanud. Eks see lapse saamine on tekitanud üksjagu kahtlusi, mida ja kui palju ma siin jagama peaksin. Teisalt, olen oma eluga jõudnud hetkel punkti, kus mul pole aega isegi postituste läbimõtlemiseks. Tavaliselt olen see, kes naerab välja “ma pole ammu bloginud, sest mul pole aega olnud” blogijaid, sest minu arust on blogi järjepidevus ikkagi prioriteetide seadmise ja tahtmise küsimus. Igal juhul mitte aja olemasolu. Ja kus ma nüüd siis ise olen omadega.. Täitsa ilma naljata ja üldse mitte haleda ettekäändena – mul pole isegi mõtlemisaega olnud. Nimelt ehitan enamasti postitusi oma peas valmis juba varakult. Seeni korjates, nõusid pestes, šokolaadi nikerdades või pesu sorteerides. Ehk siis tehes füüsiliselt midagi automaatset on alati hästi mõnus omi mõtteid sorteerida.

Mis aga tänapäeval seal ülakorrusel toimub? Näiteks lapse menüü planeerimine, šokolaadikoolituse retseptide tegevuskäikude ja logistika läbimõtlemine, poenimekirja koostamine, prantsusepäraste dessertide koolituse dessertide visuaalne ehitamine, hotellide eelbroneeringute läbimõtlemine nii 800 inimesele, šokolaadi tempereerimise läbimõtlemine vol miljon, sponsorite otsimine (mitte iseendale 😀 Kuigi endale ei teeks ka paha), kassitoidu tellimuse koostamine, uue äriidee arendamine jne jne. Sellist putru ja kapsaid pole minu pea varem näinud. Vahepeal tekib tunne, et ma peaks hakkama pidama plaani, mille peale mis hetkel mõtlen.

 

Natuke vähem vallatud kommid. Vaarika-balsamico, soolakaramelli ja koorelikööri.

 

Tegelikult pole asi üldse nii dramaatiline. Lihtsalt natuke segased ja hästi-hästi põnevad ajad on hetkel. Üldiselt arvan, et mul on siiski lapse saamisel ja kasvatamisel üle keskmise vedanud, sest et mul on nii tubli abikaasa, tänu kellele oleme kuni lapse 8. elukuuni koos kodus olnud. Mõlemad oleme saanud tegeleda tasapisi oma ettevõtmiste, tööga ja trenniga. Sealjuures ei ole meie last keegi teine kordagi hoidnud. Jah, mu ema käib temaga aeg-ajalt jalutamas ja kui abikaasa on lapsega mu vanemate juures, siis tegeleb mu ema lapsega kogu aeg. Ent abikaasa on ikkagi sealsamas. Emb-kumb meist on alati lapse läheduses olnud.

Ma olen tohutult õnnelik, et meil on selline võimalus olnud ja tunnen, et oleme võrdsed lapsevanemad. Jah, eks mina tean lapse päevakava ja menüüd paremini, aga abikaasal pole mingi probleem laps võtta ja temaga terveks päevaks ära minna. Ma isegi ei taha teada, mida nad teevad. Peaasi, et koju tulles on mõlemad õnnelikud. Pärast raskemaid öid ärkab (st mina togin ta ärkvele, sest ta magab kõrvatroppidega) abikaasa enamasti esimesena ja teeb ise “esimese vahetuse”, lastes mul veel tunnike-poolteist magada. Hetkel tuleb preilil ülevalt korraga kolm hammast, nii et võite vaid ette kujutada, kui kaunid need ööd siin viimasel ajal on. Kaks on väljas, üks on kohe-kohe saabumas!

Üldse on Kaunitar minu arust natuke issikas. Abikaasaga on ta palju rahulikum ja sõnakuulelikum. Septembrist on nad ka Vello Vaheri juures võimlemas käinud ja nüüd toimuvad siin majas igapäevaselt mingisugused saltod ja loopimised. Sealjuures on üks rõõmsam kui teine.

Issver, ma lähen ikka natuke leili, kui loen arvamusi, et emad ei tohi rinnalapse juurest ära käia. Justkui nendel lastel poleks isasid. Ma tegin oma esimesed 4-5 h koolitused kolmekuulise lapse kõrvalt. Ma ei ütle seda üldse eputades. Kui siis ainult selle üle, kui uhke ning õnnelik olen selle üle, et laps veetis selle aja rõõmsalt oma isaga.

 

Tegin vahepeal siin ka ühe šokolaadikoolituse kodus (ning mõned makroonikoolitused loomulikult ka)

 

Uhkeldamisega teeme hetkeks pausi ja lubagem mul korraks kurta. Mu abikaasa läks tänasest kaheks kuuks tööle. APPPPPPI! APPIIIIII! Kuidas need emad hakkama saavad, kellel mehed tööl käivad.. 😀 Ma juba ühe päeva peale olen täitsa väsinud ja mitte midagi ei saanud tehtud. St lapsega sai kõik tehtud, aga egoistlik mina jäi nälga. “Õnneks” jättis laps täna esimest korda ära oma õhtuse uinaku ja kuna ma guugeldasin välja, et sel juhul tasub laps kindlasti varem ööunne panna (mis on ka üsna loogiline..), siis pani abikaasa ta kell 8 juba ööunne. Vaatame, mis nalja siis hommikul saab, aga hetkel on küll hirrrrmus hea meel, et sain tänasesse õhtusse hetke blogimiseks.

Eks me teadsime, et selline aeg on tulemas, ja kaalutlesime, kas võtame lapsehoidja. 8k lapsele lapsehoidja võtmine on küll minu silmis kuidagi hirmus vara, aga mul tegelikult on vaja lihtsalt kedagi, kes tuleks ja oleks siin ning mängiks lapsega samal ajal kui ma ise retsepte katsetan. Keegi ehk soovib tasuta koolitust, tingimusel, et hoiab samal ajal last? 😀 Hirmus keeruline on retsepte katsetada ja samal ajal last jälgida.

Õnneks lahenes asi hetkel siiski nii, et mu ema saab kord nädalas meid aidata. Homme ta tulebki esimest korda ja mul on nüüd mustmiljon mõtet, mida kõike tegema peaks. Ilmselt magan lihtsalt pool päeva maha.

 

Metspähklikommid said ka ikka pildile

 

Toidualaselt olen ma viimane kuu aega seigelnud šokolaadimaailmas. Katsetanud retsepte, lihvinud oma tempereerimist, otsinud uusi nippe-nõkse, teinud endale veel korra kogu teooria selgeks. Ma isegi ei kujuta ette, mitu retsepti läbi proovisin ja arendasin. Kuna kõiki koolituste kavasse ei saa võtta, siis mõni leiab tee hoopis blogisse. Näiteks see W.Torrenti retsepti alusel tehtud metspähklikommide retsept.

 

Metspähklikommid

 

100 g tumedat šokolaadi

25 g võid

50 g metspähklipastat (I)

100 g pailette vahvlit (retsept siin)

 

130 g vahukoort

330 g piimašokolaadi

30 g mett

90 g metspähklipastat (II)

 

Katmiseks – 300 g tempereeritud šokolaadi ja 50 g röstitud metspähkleid

 

Sulata tume šokolaad võiga. Lisa pähklipasta (I) ning seejärel vahvel. Suru ca 26×16 cm vormi.

Pane potti vahukoor, piimašokolaad, mesi ja pähklipasta (II). Kuumuta ja sega ühtlaseks. Kalla põhjale. Lase vähemalt 4 h toatemperatuuril seista. Lõika meelepärasteks tükkideks, suru iga tüki keskele 1-2 pähklit ja kata komm tempereeritud šokolaadiga.

PS. Ärge unustage soola.