Pähkli ja šokolaadi koogikesed
|Mõne retseptiga läheb nii, et see ootab oma korda päris mitu aastat gmailis mustandina. Kusjuures vahepeal korduvalt meenudes. Isegi korduvalt retsepti välja trükkides ja lausa üks kord koostisosasid ostes. Kahju, et sellega nii kaua venitasin. Tulemus oli oivaline ja sai väga palju kiidusõnu.
Tsiteerides klassikuid, palju õnne mulle teie kõigi poolt. Ehk mul oli eile sünnipäev. Olen nüüd 29! Ühtäkki olen nii lähedal kolmekümnendatele, et tunnen end lausa natuke vanana.
Eile saatis sõbranna mulle pildi sellest, milline olin umbes täpselt aasta tagasi. Ehk siis Rootsi kruiisil sai ostetud nii palju khm jooki khm, et saime käruga kajutisse rallida. Tänaseks rallin ma ainult vankriga..
28 oli iseenesest üks suurepärane eluaasta, kuhu mahtus nii rasestumine kui ka lapse saamine. Suurimaks saavutuseks (lisaks iseendast arbuusi välja pressimisele) oli kindlasti Võhandu maratoni edukas läbimine ja teine koht oma klassis, haha. Reisitud sai abikaasaga Horvaatiasse, tööalaselt Itaaliasse ja Aasiasse ning kaks korda Rootsi. Rääkimata siis veel toidualatest ettevõtmistest, arengust ja makroonikoolitustest. Mina olen väga rahul! Nii palju sain tehtud. Aimates, et tulemas on rahulikumad ja enam mitte nõnda enesekesksed ajad.
Lapsevanem olen olnud juba peaaegu 2,5 kuud ja see on olnud.. eee.. üks õpetlik aeg. Kaunitar on mulle õpetanud aega maha võtma ja hindama positiivseid asju siin elus. Ka kõige väiksemaid. Kui üks inimene ikka kaks tundi sulle näkku röögib ja siis täiesti ootamatult naeratab, puristab piima ja ütleb “agu”, siis endalegi ootamatult avastad õnnepisarad silmist. Ma ei loe enam peaaegu üldse uudiseid, arvutit avan heal juhul kord nädalas, et Selverist toitu tellida, ja suhtlen eranditult ainult heade ja soojade inimestega! Varem ma poleks kunagi uskunud, et muutun nõnda ebakultuurseks, et mind ei huvita, mis maailmas toimub. Aga võta näpust. Praegu on rõõmsameelsus kordades olulisem. Minu teha on see, et Kaunitar kasvaks positiivses elukeskkonnas ja kui see tähendab ajutiselt (rõhk on sellel sõnal, eks) mulle seda, et olen erak, siis olen hea meelega erak.
Mida ma siis teen päevad läbi? Olles ise lapsehooldusPUHKUSEL (selle sõna välja mõtlejale oleks mul küll paar koledamat sõna öelda..). Kui laps on ärkvel, siis pühendun täielikult temale. Võimlen, masseerin, ulatan mänguasju ja teen eluks vajalikke toiminguid. Vankriga püüan teha iga päev 1,5-2,5h jalutuskäike. Kui laps magab kodus, siis kiiruga teen süüa, tellin toitu, võimlen ise vahelduseks ja koristan. Seda juhul, kui laps ei maga minu otsas. Kui lood on nii, siis vaatan MKR 😀 Abikaasa on mul enamasti kodust eemal ja sestap olen nagu üksikema. Õnneks see muutub maikuust, kui abikaasa jääb lapsehoolduspuhkusele. Nii et maikuust on mul suured plaanid – lisada päevakavva trenn ja blogimine! 😀 Päris metsik, eksole.
Aga mida oodata 29ndalt eluaastalt? Esimest korda elus saab meisterplaneerija öelda, et ma tõesõna ei tea. Me ei tea abikaasaga, mis on suvised plaanid. Me ei tea, mis teeme sügisest. Me ei tea, kus uue aasta vastu võtame. Kas Eestis. Kas uues kodus. Kas kolme kassiga, höhö. Kas uut last oodates. Aga nii vist ongi hea vahelduseks.
Algretsepti autor: Kirsten Tibballs.
Pähkli ja šokolaadi koogikesed
25 x 30 cm vorm
Pistaatsiabiskviit
145 g munavalgeid, toatemperatuuril
2 g viinakivi
65 g suhkrut
130 g jahvatatud ja sõelutud pistaatsiapähkleid
100 g tuhksuhkrut
25 g jahu
Soovi korral – rohelist toiduvärvi
200 g vaarikatoormoosi
Mandlikrõbedik
120 g tumedat šokolaadi
180 g martsipani (võimalikult kõrge mandlisisaldusega)
200 g röstitud ja hakitud mandleid
Noaotsatäis soola
Šokolaadivaht
690 g vahukoort
156 g munakollaseid
75 g suhkrut
265 g piimašokolaadi
265 g tumedat šokolaadi
Noaotsatäis soola
Biskviidi jaoks kuumuta ahi 170 kraadini (pöördõhk). Vahusta munavalge viinakiviga keskmisel kiirusel pehme vahuni. Tõsta kiirust ja lisa järk-järgult suhkur ning jätka vahustamist, kuni suhkur sulanud. Soovi korral lisa toiduvärvi. Vahepeal sõelu kaussi kokku pistaatsiajahu, tuhksuhkur ja jahu. Sega kuivained ettevaatlikult munavalgevahu hulka. Määri vaht 25 x 30 cm vormi ja küpseta 15 – 18 minutit.
Krõbediku jaoks sulata šokolaad vesivannil ja sega ülejäänud koostisosade hulka. Suru koogivormi põhja ja kohe aseta peale biskviit. Kata biskviit õhukese moosikihiga.
Šokolaadivahu jaoks kuumuta vahukoor keemiseni. Samal ajal vahusta munakollaseid suhkruga. Jätkates vahustamist kalla pool koorest peene joana munakollastele. Kalla munakollased nüüd järelejäänud vahukoore potti ja jätka segades kuumutamist, kuni segu pakseneb ja on 80 kraadi. Vahepeal pane šokolaadid kaussi. Kalla kuum muna-vahukooresegu läbi sõela šokolaadile, lisa sool. Kalla saadud vaht vormi. Tõsta kook külmkappi vähemalt 4 tunniks.
Lõika koogist meelepärase kujuga koogikesed ja kaunista pistaatsiapähklite, vaarikate ja/või šokolaadiga.
Ja jah, lapsehoolduspuhkus…. Aga ikkagi ei vahetaks ma seda aega mingi hinna eest kontorilaua taga veedetud ajaga 🙂
Tagantjärele õnnitlused sünnipäevaks! Need 9-ga lõppevad aastad on kõige hullemad, kuid pärast neid on jälle hea olla :D.
Aitäh hea lohutuse eest 😀 Aga jah, see “puhkus” on igati etem kui igasugune kontoritöö.
Paljupalju õnne! 29! See on väga hea vanus! Ma saan sügisel 49 ja üritan endale sedasama sisendada… 🙂 Kui ma sain 40, sündis meie tirts. Umbes-täpselt pool aastat vaatasin ma helges meeleolus lastesaateid, päevauudised olid masendavad ja tigedad ega kannatanud sugugi mitte vaatamist. Sellepärast mäletan veel seda tunnet, mida siin kirjeldad! PS Koogipildi on muidugi võrratud!
Aitäh, Katrin! Hea teada, et ma pole siis ainuke, kes päevauudiseid boikoteerib 😀 Lastesaadeteni ma pole veel jõudnud, aga kokasaateid vaatan hea meelega.
Ma elan sulle nii kaasa!! See on imeline kui pühendunud sa oled…kõigele, mida sa elus teed:) need väikesed kisakõrid on maaaailma suurim õnnistus, milline privileeg, et saame nendega koos olla ja kasvada…(mjah, raske on nii mõelda, kui õhtuti 2-3h nuttu kuulad ja midagi teha ei oska:) vähemalt minul:D)
Ajee! Aitäh ilusate sõnade eest! Eks kisakõri hetkedel on tõesti raske seda privileegi tunnetada.. 😀 Aga õnneks neid hetki on pigem vähe!
Hei! Kas koogi laod kokku samasse vormi kus biskviidi tegid? Hakkan katsetama 🙂
Just 🙂
Tegelikult, kui on võimalik, siis peaks biskviidi küpsetama natuke suuremas vormis, et sellel saaks ääred ära lõigata – niimoodi jäävad kõik koogitükid ühesugused kõikidelt külgedelt.
Kevadised õnnesoovid! Küsin:kas ja millega saab viinakivi asendada? Küpsetuspulbriga?
Aitäh! Viinakivi ei ole otseselt asendatav. Võid kasutada natuke sidrunimahla näiteks või selle sootuks ära jätta.
Millises vormis seda kooki teed? Kui kasutada ainult nn tordirõngast, kas siis kreem välja voolama ei hakka? Või kasutad kandilist lahtikäivat koogivormi?
Kasutan ainult põhjata vormi ja siin on kõik kreemid nii tihke konsistentsiga, et pole probleemi välja voolamisega 🙂