Lõõts juustu ja küüslauguga

Viimati kiitlesin, et plaanis on keeta rassolnikut. Selle plaaniga läks lausa nii hästi, et rassolniku kõrvale küpsetasin mõnusa lõõtsa juustu ja küüslauguga. Üks soe kodune soolane pirukas on ju püha asi supi kõrvale. Isegi mu abikaasa on aastate jooksul oma äia pealt õppinud, et meie peres võib borši kõrvale alati nõuda lihapirukaid..

 

Eelmise nädala tarkusetera tuleb ühest filmist, mida käisime sõbrannaga kinos vaatamas. Nimelt seletas üks vanaproua teisele: “Blogijad on need inimesed, kellel on internetis sadu sõpru, aga päriselus mitte.” Jepp 😀

 

Aga üldiselt oleme abikaasaga jõudnud suuremat sorti ostlemiseni (tema siin täiesti ratsionaalselt ostab süstasid, khm khm) ja oeh… eks see paras ettevõtmine ole. Nimelt on mu abikaasa üldiselt väga säästlik inimene, kui ta just ei osta süstasid, ja ostab hea meelega kasutatud asju, kui ta just ei osta süstasid. Mina aga risti vastupidi – laristan ja sealhulgas kasutatud asju ei osta. Eriti kui me räägime lasteasjadest. Kuigi keskkonnale mõeldes on tema käitumine igati ratsionaalsem, siis kahjuks ei saa ega taha mina sellega nõustuda…

Minu “hirm” kasutatud asjade ees sai alguse lapsepõlves. Sellal kui teised käisid kaltsukates riideid ostmas, siis minu vanemad rääkisid mulle hirmsaid lugusid, kuidas kasutatud riietelt saab erinevaid haiguseid külge. Niisiis oli mind väga lihtne kaltsukatest eemale hoida. Samas, ausalt öeldes ei saa ma siiski ainult vanemaid oma kasutatud asjade “hirmus” süüdistada, sest pedandina meeldivad mulle lihtsalt perfektsed ja kulumata asjad. Lihtne. Nii et ega ma seda kaltsukaasja väga nõudnudki. Uskuge mind, kui ma midagi ikka VÄGA tahtsin, siis vanemate hirmujutud mind kunagi ei takistanud..

Tänasel päeval ma tõesti ei arva, et kaltsuka riietelt saab täisid ja suguhaiguseid külge. Mulle lihtsalt ei meeldi mõte teise inimese kasutatud asjast, seda enam, kui ma ei tea, kuidas ja kas asja on üldse hoitud. Võõraste inimeste usaldamisega on lood nagu nad on. Sealjuures ma ei ole brändide tagaajaja ja riietega “eputaja”. Ostan ikka seda, mis meeldib, ja siis kui tahan. Kannan pigem praktilist ja mugavat riiet. Aga snoobilikult tahan, et see riie oleks uus.

Kujutagem nüüd ette, et selline snoob saab lapse. See on üldse kõige uuem nähtus, mis mu elus kunagi saab olla. Tutt-uus. Sõna otseses mõttes, höhö 😀 Ja siis mu abikaasa tahab talle kasutatud asju osta. Kuidas saab kõige uuemale nähtusele oma elus osta asju, mille päritolus, hoiutingimustes ja eelmistes omanikes ei saa kindel olla? Palun seletage mulle, sest minu pähe see ei mahu.

Niisiis olen ma üritanud lasteasjade ostmist enda pärusmaana hoida. Põhimõtteliselt ainukese asjana rääkis abikaasa kaasa vankri teemadel ja te võite vaid ette kujutada, kui pikalt ja kui emotsionaalselt me vankri teemadel vestlesime, enne kui selle ostetud saime. Ainuke mööndus, mille ma siiski olen teinud, on kindlatest allikatest, nagu näiteks sõbrannad, saadud lapseriided. Ja mis on selle möönduse tulemuseks? SEE:

 

 

Leia pildilt kaks kassi 😉

 

Mul ei ole elu jooksul ka nii palju riideid olnud, kui sellel lapsel juba enne sündi on.

Kuna uute asjade ostmine on ikka väga kallis ettevõtmine ja hormoonid tohutult soosivad emotsioonioste, siis koostasin endale nimekirja asjadest, mida vaja/võin osta. Loomulikult on paar täiesti ebaratsionaalset emotsiooniostu ka vahele lipsanud.. Nimekiri on üldjoontes mind väga hästi reel hoidnud ja nii meeldiv on see, et tänaseks on enamik asju nimekirjast juba maha tõmmatud! Juhei!

 

Lapse ja lapsevanemate jaoks vajalike asjade nimekiri – kokku pandud teiste soovituste, põhjaliku kodutöö ja iseenda sisetunde abil.

 

Lõõts juustu ja küüslauguga

 

Tainas

3 dl piima

25 g pärmi

1 sl suhkrut

50 g sulatatud võid

0,5 tl soola

6-6,5 dl jahu

 

Täidis

80 g toasooja võid

3 küüslauguküünt

150 g juustu

Soola

 

Määrimiseks – 1 munakollane

 

Sega pärm suhkruga. Kuumuta piim käesoojaks ja kalla pärmile. Sulata või ja lahusta selles sool. Sega taina hulka pool jahukogusest. Lisa või ja ülejäänud jahu ning sõtku tainast intensiivselt vähemalt 5 minutit, kuni see lööb käte küljest lahti. Jäta sooja kohta kerkima ca 45 minutiks.

Täidise jaoks sega kokku riivitud juust, või, sool ja purustatud küüslauk.

Rulli tainas jahusel laual ca 45cm x 15cm ristkülikuks. Määri peale täidis ja lõika tainas pikkupidi 5-6 cm ribadeks. Tõsta ribad üksteise peale, et moodustuks üks riba. Lõika see omakorda 5-6 cm ruutudeks. Nüüd lao saadud kuubid järjestikku püstiselt keeksivormi. Lase lõõtsal ca 30 minutit soojas kohas kerkida. Seni kuumuta ahi 190 kraadini.

Määri lõõts pealt munakollasega ja küpseta ca 40-50 minutit.