Küpsised šokolaaditükkide ja karamelliüllatusega

Kuidagi küpsiserohked päevad siin käsil, eksole. Need küpsised on viimase aja tõeliseks avastuseks. Kellele ei meeldiks šokolaaditükkidega küpsised? Kellele ei meeldiks karamell? Kui kaks nõnda imelist asja kokku panna, siis ei saa tulemus ju kehv olla. Minu  arust on see ideaalne kingitus, sest üllatab saajat positiivselt kahel korral – esiteks küpsiseid saades ja seejärel hammustades..

Üldse mitte minulikult olen viimasel ajal hakanud telekat vaatama. Ei, jätkuvalt ei lülita ma seda ise sisse.. sest seda ma jätkuvalt ei oska (eks ma oskaks, kui oleks väga vaja, aga pole vajadust tundnud). Küll aga olen õhtuti süüa tehes vaadanud seda, mida vaatab abikaasa (Pandikunnid vms) ja ühel õhtul palusin tal lausa mulle pagarisaate kordus peale panna!

Ma olen ehk üleliia nõudlik inimene, aga on mingeid asju, mida ma pean nii elementaarseks, et kui nende vastu keegi eksib, siis olen ehk üleliia traumeeritud. Sealjuures ma saan aru, et olles iseõppija olen ka kindlasti rohkem kui üks kord kulinaaria elementaarsete reeglite vastu eksinud või pahaaimamatult ebapädevat nõu andnud. Aga mina isiklikult ei arva, et blogija peab olema toiduekspert, kui ta end just sellena ei eksponeeri. Mina nimetan end igal juhul alati uhkusega iseõppijaks ja see blogi on suures osas ikkagi enda mõtete avaldamise ja mälestuste talletamise koht. Loomulikult tahame me ikka kõik parimat ja meelega ma jama ei aja. Teinekord ma enne küsimusele vastamist lausa loen internerist üht-teist targemate öeldut. Lisaks aga peab inimestel olema endal mingi filter ja kriitikameel selles osas, kui suure tõena nad teise iseõppija targutamist peavad.

Teisest küljest teisi kritiseerida mulle meeldib.. 😀 Nii et minu jaoks on suht šokeeriv, kui..

.. kokasaate osaleja pakub müügiks toorest lõhe ja kui klient selle tagasi saadab, siis imestab, väljendades seda sõnadega “mulle küll meeldib, kui lõhe on keskelt toores”. Jah, lõhe peab olema keskelt tumedam, aga mitte äärtest küpsenud ja keskel ilmselgelt klaasjalt toores, nagu näiteks tuunikala. Sa ei saa serveerida toorest toitu ja öelda televisioonis, et sulle endale meeldib niimoodi süüa. Mulle näiteks meeldib pärast magustoitu süüa veel amps soolast, näiteks heeringat. Mmm.. Aga see ei tähenda, et ma restorani magustoitude menüüsse heeringa sisse kirjutaksin. Kuigi võiks..

.. koolikokk ei tea, mis asi on pruunistamine. Hautab liha pannil ja siis viskab sinna sisse toore sibula ja hautab seda kõike koos. Mu silmadel hakkas lausa valus ja lastest kahju.

.. pagarisaates eksponeeritakse kellegi koera. Võibolla asi on selles, et ma olen toiduhügieeni õppinud. Aga koduloom toidusaates? MIKS? KELLELE? Mis lisandväärtust ta loob? Kusagil ju peab olema keegi, kes ühtäkki mõtles “oooo, võtaks koera pagarisaatesse, sest…”, ja teised, kes nõustusid selle mõttega, sest… ? Saan aru, et see üsna hea nuustik, aga nõude pesule seal saates ju väga tähelepanu ei pöörata.

.. teleinimene kasutab korduvalt sõna “millegile”. Oeh.

Ma vist pean ikkagi teleka vaatamisest taas loobuma.. 😀

Retsepti guugeldasin kokku mitmest allikast..

Küpsised šokolaaditükkide ja karamelliüllatusega

Ca 15 tk

100 g võid, toatemperatuuril

140 g Muscovado suhkrut

1 munakollane

180 g jahu

1 tl küpsetuspulbrit

100 g hakitud tumedat šokolaadi

Ca 15 pehmet karamellikommi, nt Kiss-Kiss

Noaotsatäis soola

Kuumuta ahi 170 kraadini.

Vahusta suhkur võiga heledaks kohevaks vahuks. Lisa munakollane ja jätka vahustamist. Nüüd sega hulka jahu, küpsetuspulber ja sool. Soola soovitan lisada pigem natuke rohkem, sest see sobib nii karamelli kui ka šokolaadiga. Viimasena sega hulka šokolaaditükid.

Suru kommid natuke lapikumaks ja paki iga komm taina sisse, nii et moodustuksid lapikud pätsid. Aseta ahjuplaadile ja küpseta ca 18-20 minutit. Jahuta restil.