Troopilised minipavlovad

Ma olen viimasel ajal jutukaks muutunud taas.. Kui te kõigest tahate teada, kuidas valmisid troopilised minipavlovad, siis kerige kohe julgelt alla ja üritage ignoreerida miljon tibipilti..

 

Juba baka õpingute ajal panime me ühe sõbrannaga aluse kenale traditsioonile – Rootsi kruiisidel käimine. Algas kõik Tallinki talvistest tasuta piletitest ja lõppes ehk 4 (?) aastat hiljem. Õigupoolest läks pausile, sest pool seltskonnast sai lapse… ja siis teise lapse… Mina see ilmselgelt ei olnud.. Aga nüüd jõudis aeg sinnamaani, et me mõlemad olime kruiisivalmis ja proovisime järele, kas nüüd, täiskasvanuna, kruiis ikka läheb jätkuvalt peale või mitte.

 

Aasta oli siis eee eee ehk 2009?

 

Kruiisidel oli meil alati üks lihtne põhimõte – võtta osa kõigest, millest osa võtta annab. Bingo, loterii, mängud, võistlused, karaoke, tantsimine, bändiliikmetele silma tegemine (ikka on tore silma teha nendele meestele, kes ei saa meid tantsupõrandale tüütama tulla) ja vähemalt üks kord reisi jooksul rootsi lauas söömine. Kohustuslikuks programmiks oli ka enese ilusaks tegemine ja pikad fotosessioonid igal pool, kus pildistada kannatas. Mäletan, et kord astus meile ligi üks võõras noormees, kes ütles, et on meid õhtu jooksul igal pool näinud (kes ei tea, siis laeval sai varem kajuti telekast alati peamistest ruumidest otsepilti vaadata). Nii oligi. Kruiisi pidi nautima täie raha eest.. isegi kui selle eest ei maksnud.

Kuigi need Tallinki tasuta piletid on väga limiteeritud kasutusega ja reisida saab vaid külmal talvisel ajal, siis seegi ei takistanud meid. Nimelt toimus laeval tol ajal limbo, mille mina iga kord võitsin ja uued kruiisipiletid sain 😀 Nendega saime reisida ka suvisel ajal. Iseenesest on isegi natuke rõõmustav, et seda limbot tänapäeval enam ei ole, sest tänasel päeval näeks see ilmselt üsna piinlik välja..

 

Mingi võõras tsikk.. Ilmselgelt arvasin ma kunagi, et tukk ja lühikesed juuksed on hea mõte..

 

Rootsis me ei vaevanud end kunagi üleliia kultuuri- ega toiduelamustega. Igal aastal tegime nalja teemal, kas me ikkagi jõuame Stocki peale jalutama või jääme laeva magama. Seda laeva nalja me siiski ära ei teinud. Enamasti jalutasime linna (kellel seda ühistranspordi pileti raha ikka üleliia on.. tudengil kindlasti mitte), sõime rämpstoitu ja šoppasime uusi riideid õhtuks. Praegu kõlab see kõik nõnda pinnapealselt, aga ma tõesõna pole kunagi häbenenud seda, kes ma olen ja enamasti ka mitte seda, mida teinud olen 😀 Kui ei olnud oluline tutvuda kultuuriga, vaid šopata, siis järelikult oli nii vaja ja nii oligi hea. Kuigi hästi järele mõeldes mulle siiski paar muuseumit selle virr-varri seest nagu meenuksid..

 

Ma räägin siin aina, kuidas me sõbrantsiga reisisime, aga illustreerin postitust oma tibipiltidega 😀 Asi ei ole üldse minu enesearmastuses, ausalt 😀 Pigem selles, et ma ei jaga oma tuttavate nimesid ja kindlasti mitte pidutsemise fotosid siin blogis (aga oi, kui väga ma tahaks teile meie karaokedest ja aknal kõõlumistest pilte jagada tegelikult). Pole minu asi jagada. Küll aga võin näiteks jagada pilti kaunist hommikusöögist kruiisilt, kuhu abikaasa kaasa tuli..

 

Ühel heal aastal tulid isegi meie tulevased abikaasad meiega kruiisile kaasa..

 

Vaadates selle postituse tarbeks kõiki neid sadu tibipilte, pidin tõdema, et minu lemmikuks on selline konservatiivne pildike, pakun, et aastast 2010 või 2011.. eriti konservatiivne on see pokaal seal näpuvahel loomulikult..

 

Kuidas siis vanadel abielunaistel kruiis läks? On tore tõdeda, et mõistust on aastatega ikkagi juurde tulnud, aga temperament pole mitte kuskile kadunud. Bingo, loterii ja mängud jäid ära vaid seetõttu, et neid enam ei olegi laeval.. Karaoke (PS. Olen kindlasti miljon korda maininud, et ma ei laula, sest häbenen oma häält. Aga iga kord kruiisil võtan julguse kokku ja laulan sõbrantsiga.. Like there is no tomorrow.. Tundub, et minu laulujulgus elab kusagil Läänemerel..) ja bändile silma jäämine õnnestus aga sama edukalt kui varem ja enne bändi esinemise lõppu polnud juttugi magama minekust. Enese üleslöömisele kulutasin vaid heal juhul 5 minutit (samas, võibolla on asi vilumuses), ent Stockist sai teiseks õhtuks uus kleit ostetud nagu vanal heal ajal ikka. Ka kohustuslikud tibipildid said kõik tehtud.

Stockis olles tegime tubli 30 000 sammu, jalutades kesklinna ja tagasi (ega täiskasvanul ole ka üleliia vaba raha ühistranspordi pileti ostuks). Rämpstoidu ja rootsi lauas ülesöömise asemel valisime TripAdvisorist top5 Stocki söögikoha ja käisime sõime oivalist kala. .

 

2016..

 

Niisiis mina tõdesin, et võin veel vabalt edasi kruiisida. Hea seltskonnaga on laeval alati lõbus ja kaks päeva iseendale kulusid oi kui hästi ja oi kui õigel ajal ära! Natuke naljakas oli purjus verinoori neiusid vaadata, mõeldes, kuidas meie olime samasugused varem.. Samas, kui tantsupõrandale jõudsid kaks vanaprouat, nii 60-70 a, ja rokkisid mitu lugu bändi saatel omaette kahekesi, siis mõistsin, et meil veel palju seiklusi laeval ees!

 

Üldiselt pavlova ilmselt tutvustamist ei vaja. Selliste pavlovate idee ei kuulu mulle. Retsept aga küll.

 

Troopilised minipavlovad

10 tk

 

Besee

4 munavalget

110 g suhkrut

110 g tuhksuhkrut

1 tl sidrunimahla

1 sl maisitärklist

1 tl õunaäädikat

Noaotsatäis soola

 

Laimivõie

2 munakollast

3 laimi

60 g suhkrut

50 g võid

 

Kate

1 purk kookospiima (külmkapikülm!)

1 tl vanillsuhkrut

3 kiivit

 

Kuumuta ahi 100 kraadini.

Alusta beseest – vahusta munavalge soolaga. Kui saad koheva vahu, siis hakka lisama osade kaupa suhkrut, tuhksuhkrut ja viimasena sidrunimahl. Jätka vahustamist, kuni saad läikiva tihke vahu (vähemalt 5 minutit). Lõpeta vahustamine, lisa tärklis ja äädikas ning sega spaatliga hulka. Pritsi saadud beseest 10 väikest spiraali. Küpseta 1 tund ja lase ahjus tasapisi jahtuda (soovitan beseed valmistada serveerimisele eelneval päeval ja lasta neil pikalt rahus jahtuda).

Vahepeal valmista laimivõie. Sega kausis munakollased kahe laimi mahla ja koorega ning suhkruga. Tõsta vesivannile ja vahusta vispliga, kuni saad tihke vahu. Tõsta tulelt, sega hulka või ja seejärel kolmanda laimi mahl. Tõsta võie külmkappi jahtuma.

Katte jaoks ava kookospiima purk altpoolt ja kalla ära vedelik. Vahusta vanillsuhruga ühtlaseks kreemiks.

Tõsta jahtunud beseepesadesse supilusikaga võie, pritsi peale kookoskreem, millele omakorda taas võiet. Tükelda ja aseta peale kiivid.