Hummus ja kala ehk siidrilaud naistele
|Täna ma ikka täielikult ületasin iseend. Postituse pealkirja osas siis.
Tegelikult on lood nii, et kunagi kirjutasin postituse õllelauast meestele. Aeg-ajalt käivad abikaasal töökaaslased külas enne jalgpalli (elame üsnagi A. Le Coq areeni kõrval) ja siis ma ikka viisakalt katan neile laua..
Samas aeg-ajalt käivad mul ikka naised ka külas.. ja eelmisel laupäeval sisustasime sõbrannadega ühe mõnusa laupäeva, mille lõpetasime väikese siidri degusteerimise naisteõhtuga. Hehe. See siidri asi ei olnud üldsegi eesmärk omaette, aga täiesti juhuslikult sain paar, khm, kuus, khm, pudelit proovimiseks ja arvustamiseks, sest tuttavad tulevad peagi oma käsitöösiidriga turule ja hetkel koguvad asjaarmastajatelt tagasisidet.
Aga mida siis teevad naised mõnusal laupäeval? Vedelevad päeval niisama, löövad end paar tundi üles, joovad täis ja lähevad hollikasse. Eks. Noh, nagu siin teemakohases videos, mida mu ema mulle näitas. Huvitav, kas see oli vihje? Varakult vabandan nende ees, kes vene keelt oskavad.. 😀
Ok, enne kui keegi päriselt mu rumalat pühapäevahommikust juttu uskuma jääb, tunnistan üles, et meie jaoks tähendab mõnus laupäev seda, et teeme koos trenni, käime väljas söömas (ma sain Kohalikus üht parimat risottot, mida on kunagi au olnud saada), külastasime Tervishoiumuuseumi (millal teie viimati mõnd Eesti muuseumi külastasite? Miks kipub olema nii, et välismaal läheme esimese asjana muuseumi, aga oma kodumaal nii mõnigi elementaarne muuseum nägemata?), tegime süüa ja sõime-jutustasime hiliste tundideni. Söögiks sai lõhe ananassi-sibula-avokaadosalatiga, külsuitsulõhe creme fraiche kastmega, juustu, puuvilju, hummust, krõbedat lavašši ja rummikooke.. 🙂 Ikka on küll väike erinevus võrreldes meestele kaetud lauaga..
Seekord panen siis kirja kaks lihtsalt ja kiirelt tehtavat retsepti!
Külmsuitsulõhe Creme Fraiche* kastmega
Ca 300 g külmsuitsulõhe
150 g Creme Fraiche
1 tl sidrunimahla
0,5 tl peenelt riivitud sidrunikoort
Musta pipart
Murulauku
Tilli
Serveerimiseks – murulauk, 1 punane sibul ja must leib
Sega vispliga kokku Creme Fraiche, sidrunimahl, sidrunikoor ja hakitud murulauk ning till. Pane kaussi ning puista peale veel maitserohelist.
Tõsta taldrikule kalaviilud, jahvata peale must pipar ja laota sibulaviilud. Paku kastme ning musta leivaga.
*Creme Fraiche on siis sisuliselt luksuslikum versioon hapukoorest 🙂 See on mahedama maitsega, kreemjam ning rasvasem ja sestap talub ka kuumutamist paremini (ei lähe kuumutades tükiliseks). Osta saab nt kauplusest Kukk ja Konn.
Väikese kõrvalpõikena – Käisin siin ühel nädalal A. Le Coq uute eriõllede degustatsioonil.. Kuigi olen tänaseks juba pea aasta kuulunud õlle austajate seltskonda, siis ikkagi kõlab see kentsakalt, et käisin õlut degusteerimas.. Aga veel kentsakam oleks vast see, kui ma demonstratiivselt ei jooks, aga tasuta alksi üritusele ikka läheks, eks 😀
Käsitööõllede armastus algas mul sellest, kui viisin eelmisel aastal abikaasa Põhjala käsitööõllede tutvustusele ja õhtusöögile, kus olid õlled roogadega sobitatud. Jaaa need tõesti sobisid! Jaaa ma tänaseni tõesti austan käsitööõlut ning tihti võtan toidu kõrvale restoranis parema meelega õlut kui veini. Uskumatu.
Ah, et kus ma selle õllejutuga üldse jõuda tahan? Seal õlledegustatsioonil pakuti oivalisi Anni Arro suupisteid, sealhulgas seda hummust, mille retsept on minupoolsete mugandustega allpool.
Põldoahummus ja krõbe peekon mustal küüslauguleiva
Hummus
150 g kuivatatud ja üleöö leotatud põldube
2 sl oliiviõli
1 sl seesamiõli
1 sl tahini-pastat
1 sl sidrunimahla
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
soola
4 riba peekonit
4 viilu musta leib
2 küüslauguküünt
40 g toasooja võid
Peterselli
musta pipart
Valmista põldoahummus. Selleks keeda üleöö leotatud põldoad soolvees pehmeks, nõruta ja aseta kaussi. Lisa õlid, tahini, vürtsköömned ja sidrunimahl. Blenderda kõik ühtlaseks püreeks.
Sega kokku või ja peeneks hakitud küüslauk. Määri leivaviilud küüslauguvõiga kokku ja lõika neljaks. Aseta ahjuplaadile ja grilli 200 °C kuumuses umbes 3–4 minutit. Lõika peekoniviilud neljaks ja prae kuumal pannil hästi krõbedaks. Igale leivaruudule määri hummust, krõbedaks praetud peekon ja petersellileheke. Maitsesta musta pipraga.
mina olen kusjuures ma ei tea kas tänu pojale või miks, aga käinud läbi nii näituse metsseast (enne vastavat kontrolltööd), kui ka tervishoiumuzeummis, mis oli lihtsalt vapustav (ma ei saa muidugi mainimata jätta seda saarlasest direktorit, kes seal on;). “kogemata” läksime ka üleõue tarbekunsti, aga see ei tähenda, et sinna provvadega uuesti minna ei saaks…
Ma just ise ka mõtlesin enne, et enamik Eesti muuseume sai nähtud kooliajal.. Pärast kooli lõppu olen ehk kord aastas kuskile Eesti muuseumisse või näitusele jõudnud. Piinlik piinlik.
Tervishoiumuuseum oli tõesti hämmastavalt lahe. Ma olin täiesti üllatunud! Tarbekunstimuuseum on kindlasti järgmisena kavas 😉
“Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis”
20.02.-15.05.2016 –
See on see plaan jah 😉
Kusjuures, seoses selle videoga, mõistan, miks Venemaal naised nii palju pingutavad ja ehk tõesti kulutavad terve päeva, et kena välja näha. Väidetavalt, pidi Venemaal olema meeste nö “defitsiit”. Kunagi vaatasin üht saadet, kus üks vene proua ütles: “Mis naine see ilma konstadeta on? Meil on suuremadki muresid kui kontsad ja väsinud jalad..” Ehk siis see “suurem mure” ongi see, et saaks kuidagi endale mehe, sest konkurents on suur 😀
See võib tõesti kurb olla, kui mehi tunduvalt vähem 😀 Jaa noh, vene naised on noorena ka väga ilusad, nii et konkurents on kindlasti eriti tihe.. Siis ongi vaja silma paista kuidagigi.. 😀 Mul, abielunaisena, on loomulikult eriti kentsakas vaadata sellist käitumist.