Apelsini-šokolaadimuffinid

Vabandan kohe etteruttavalt ära – seoses ootamatult alanud pimeda hooajaga ja üldse mitte üllatavalt mu jätkuvalt kehva fotograafiaoskusega on nüüd kaks kuud oodata koledaid fotosid. Vabandust. Ma paremini ei oska. Aga toitu püüan ikka ilusat teha.

 

 

Blogi pikaaegsemad lugejad kindlasti juba teavad, et mul käivad aeg-ajalt peal ebakindluse hood seoses blogimisega. Eriti kui keegi päriselus tahab blogist rääkida. Brr. Mitte, et ma häbeneks blogimist. Pigem ikka vastupidi – olen väga uhke ja õnnelik oma virtuaalse köögi üle. Aga ometi olen natuke kohmetu ja ja.. ühesõnaga. Olen viimasel ajal tasapisi jõudnud arusaamiseni, millest on see tingitud.

Minu arust me, blogijad, oleme isehakanud toidutargad. Oleme ise võtnud endale rolli teiste juhendajatena. Ehk siis teinekord tunnen end üsna nahaalsena – omamata erialast haridust, olen ma otsustanud, et just mina peaksin aina välja mõtlema ja jagama teistele retsepte. See tundub kuidagi ebaaus – palju loogilisem oleks see, kui kokad peaksid toidublogisid 😀 Aga kuna nad seda ei tee, siis figureerivad toidublogide maastikul minutaolised hariduseta targutajad.

Loomulikult ma sealjuures tean, et teen hästi süüa (kui mul ei tule parasjagu peale just seda ebakindlushoogu, et mis mu toidus ikka erilist on, tegelikult teen asju täitsa keskpäraselt) ja kohe kindlasti teevad väga hästi süüa ka teised toidublogijad. Muidu me ju oma saavutusi virtuaalselt jagada ei tahakski. Ja kas tõesti peab omama mingit paberit, et saavutada jagamist väärt kulinaariaalaseid tulemusi?

Aga vahel tundub, et üks asi on hästi süüa teha ja hoopis teine asi virtuaalselt teisi õpetada. Päriselus ma ju toidukoolitusi teha ei julgeks, tunduks kuidagi ebaaus.

Tõenäoliselt nii mõnegi asja peale nii mõneski retseptis erialase haridusega inimesed lihtsalt muigavad.. ja olles suure egoga inimene, on minu jaoks see, et mu üle kusagil teisel pool kuvarit naerdakse, üks hirmutavamaid mõtteid siin elus.. Brr. Samas sellele oleks ilmselt pidanud enne avaliku blogi pidamist mõtlema.

Ehk siis näete nüüd, kui palju ebakindlust võib ühes näiliselt enesekindlas inimeses teinekord peituda. Õnneks käivad mul need kõhklushood peal aina harvem. Tean, et mul on suurepärased oskused, mis ema ja vanaema on mulle kaasa andnud, paraku küll sealjuures sertifikaati väljastamata, ja arendan end edasi nii palju kui suudan. Muigajad las muigavad edasi, mind see oma hobist eemale ei hoia. Räägib enesekindel Olga. Headel päevadel.

Halbadel päevadel ma aga tavaliselt ei jõuagi igasugustele toidualastele üritustele, kuhu kohale kutsutakse.. Palju lihtsam on end kuvari taha peita ja virtuaalsesse musta auku retsepte trükkida.

Samas, teinekord võtan end kokku ja saan selle eest nõnda ägedat toitu:

 

Üks parem kui teine – kartuli brüleekreem, pardi confit kartulipüree ja -krõpsude all ning kartulignocchid metsaseentega.

 

Neid roogasid pakkus meile hea käitumise eest Janno Lepik Restos Leib ja Aed, MTÜ Eesti Kartuli (jah, päriselt ongi selline nimi) korraldatud, üllatus-üllatus, kartuli promoüritusel.. Ma tõesti ei mäleta, millal üks magustoit mind viimati niimoodi positiivselt üllatas.
Lisaks toidu nautimisele saime aga teada, et tänavu oli eriti uhke kartulisaak ja et kartul ei olegi mürgine.. 😀

 

Tänaste muffinite retsept siit. Vahelduseks selline mõnus “sega kõik kokku” retsept.

 

Apelsini-šokolaadimuffinid

12 tk

 

100 g tumedat šokolaadi

30 g võid

200 g jahu

100 g suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

1 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soodat

2 sl kakaod

2 muna

200 g piima

0,25 apelsini koor

50 g šokolaadinööpe

 

Kate

200 g toorjuustu

30 g pruuni suhkrut

0,25 apelsini koor

1 muna

 

Kuumuta ahi 180 kraadini. Sulata šokolaad võiga vesivannil. Lase hetk jahtuda ja seni sega eraldi kausis kokku katte koostisosad. Jäta valmis kate ootele ja jätka tainaga.

Sega kokku taina kuivained ja apelsinikoor. Vahusta eraldi (suuremas) kausis muna piimaga. Lisa muna-piimasegule kuivained ja sulašokolaad. Viimasena lisa šokolaadinööbid. Ära tainast ülesega – pigem vähem, kui rohkem.

Kalla saadud tainas muffinivormidesse ja tõsta igasse vormi taina peale 1-2 sl toorjuustukatet.

Küpseta muffineid ca 25-30 minutit.