Baklažaan küüslaugukastmes
Korilaste iga-aastane hiilgeaeg on käes! Kahjuks esinen mina tänavu väga nõrgalt ja metsa/aeda jõudmise asemel tellin-ostan aga teiste korjatud saaki.
Kuigi ma varasemalt olen palju talukaupa tellinud läbi Maakauba ja Tagurpidi Lavka, siis tänavu olen juba täiesti üle läinud võimalikult otse tootjatelt tellimisele. Siiski olen mõlema MTÜ listides edasi ja eelmisel nädalal saatis Maakaup välja infokirja, mis algas:
“Mis teie arvate, miks talukaupa Tallinnas sel suvel vähem ostetakse kui mullu? Kopra Karjamõisa talust eelmisel nädalal Maakaubale kaupa tuues kurtis talunik, et eelmisel suvel telliti palju rohkem kaupa Tallinnasse. “Kahju, et tallinlane meie tööd ei väärtusta”, nentis ta kurvalt.“
Ausalt öeldes mind selline kiri natuke ärritas, sest tundsin, et olen üks nendest, kellele nad antud kirja suunasid. Aga ma keeldun uskumast, et inimesed, kes on aastaid talunikelt asju tellinud, nüüd ühtäkki sel aastal ei väärtusta enam nende tööd! Pigem vastupidi! Ja nõnda tugevate avalduste tegemine lihtsalt ei ole ilus!
Tegelikult minu jaoks isiklikult selline “vahendaja” kasutamine väga ei sobinud, sest tihti oli nendega mingi segadus – küll oli kauba nimetus tellimislehel vale, küll jäi mõni kaup toomata ja noh, ükskord suutsin ma tänu segasele tellimislehele 3kg pardi asemel tellida kolm 3kg parti.. Ma tõesti ei taha kõlada vingatsina, aga minu jaoks on oluline saada seda kaupa, mida ma tellin. Kui ma pärast tööd sõidan pool linna läbi, siis ma tahan saada vähemalt enamvähem seda, mida tellisin. Ma ei soovi veel eraldi poodi minema hakata, sest kohapeal selgus, et midagi jäi tulemata.
Niisiis juba eelmisest hooajast alates ma avastasin, et nõnda paljud talunikud pakuvad oma kaupa juba ise, otse tarbijale, ilma vahendajata. Kes läbi oma kodulehe, kes läbi FB müügigrupi. Alguses tellisin asju vähehaaval, aga mida aeg edasi, seda enam ma otse tootjatelt asju tellin ja mul on juba välja kujunenud talunikud, kellelt mida ostan. Kusjuures näiteks Pihlaka Talukabast alati helistatakse päev ette, kui midagi on puudu ja tuua ei saa, ning võimalusel pakutakse asendustoodet. Mulle selline otsesuhtlus ja tellimine tõeliselt sobib ning olen äärmiselt rahul! Jah, natuke peab rohkem ise pingutama ja logistikat planeerima, et erinevaid tooteid saada, aga kodumaise mahetoodangu saamise nimel olen ma nõus ka natuke rohkem pingutama. Sealjuures need hinnad, muide, ei ole absoluutselt odavamad, kui turult või kokkuostjalt ostes. Pigem samad. Samas niimoodi saab talunik ise suurema osa rahast kätte.
Ma tõesti ei tea, kas ka teised, kes enam Maakaupa ja Lavkat ei kasuta, mõtlevad samamoodi või mitte. Aga ma lihtsalt ei taha uskuda, et nad enam ei väärtusta talunikku, sest talukauba ostmine on elustiil, mis päris üleöö ei vahetu.
Tänase retsepti idee siit.
Baklažaan küüslaugukastmes
2 keskmist baklažaani
Soola-pipart
4 küüslauguküünt
Peotäis basiilikut
Peotäis peterselli
Oliiviõli
2 sl palsamiäädikat
Lõika baklažaanid ca 1-1,5 cm ketasteks. Puista neile peale sool ja jäta 30 minutiks seisma. Nüüd pühi kettad majapidamispaberiga kuivaks ja prae pannil mõlemalt poolt pruuniks – selleks kulub umbes 6 minutit viilu kohta. Valmis kettad pane kaussi, puista peale küüslauk, maitseroheline, sool, pipar ja nirista peale oliiviõli ning palsamiäädikas. Sega baklažaanid läbi, kata fooliumiga ja lase ca 30 minutit maitsestuda (vahepeal võid veel üks-kaks korda baklažaanid läbi segada). Serveeri leige või jahtununa!
