Külm peedisupp

Vaatasin siin ühel heal päeval blogi statistikast (jah, meil, blogijatel, ongi aeg-ajalt selline meelelahutus), et tegin eelmisel aastal juulikuus 21 postitust. Saate aru, 21!? Sestap ma ei saanudki eelmisel suvel pruuniks..

Tegelikult on mul mitmel targal teemal vaja blogida… aga panen parem kirja oma eilse väga toreda vestluse kingsepaga:

Kingsepp (ulatades mulle mingi paberilipiku): Teen töö 10 minutiga ära, aga annan igaks juhuks ikkagi töö ja enda numbri.

Olga: Milleks? Kas te kardate, et kaon 10 minutiga ära?

Kingsepp: Te olete ju naine kaubanduskeskuses. Vahel kaovad naised kaubanduskeskuses paariks nädalaks ära.

😀

Muide, meie peres on suvel tihti käsil külma supi söömine. Täpsemalt okroška ehk külma kaljasupi söömine. Vot see on üks söök, mida ma juba lapsepõlvest saati absoluutselt ei kannata, sest…. magus-kibe kali ja köögiviljad..? Brr. Kes see üldse tuli selle peale? 🙂 Niisiis alati, kui teised pereliikmed söövad seda õudsat huvitavat suppi, siis mina lisan sinna kalja asemel hapukoort ehk teen salati. Võib-olla just seepärast, aga võib-olla hoopis seetõttu, et mulle väga maitseb peet, on tänane supp täpselt minu maitsele – rohkelt maitserohelist, magus peet, hapukas keefir ja värsked krõmpsud kurk-redis teevad kokku suurepärase suvise supi.

Tegemist on muide Leedu rahvusroaga ehk “šaltibarščiai’ga” (jah, ma just guugeldasin selle nimetuse :)) ja kui ma veel kunagi bussireisidel giid olin, siis Leedus võimalusel alati sõin seda suppi.

Külm peedisupp

2-4 portsu

1 suur keedetud peet

2 kurki

100 g redist

5 dl keefiri

2 keedetud muna

Soola-pipart

Rohkelt rohelist sibulat, tilli, peterselli

Viiluta peet, kurk ja redis. Kui oled pedant, siis püüa lõigata võimalikult ühesuurused viilud. Haki till, petersell ja lõika roheline sibul piklikeks tükkidest (samasugusteks nagu on köögiviljaviilud :)). Kalla segule keefir, maitsesta soola ning pipraga ja jäta supp ca 15 minutiks maitsestuma. Vahepeal haki muna ning serveerimisel puista seda supile.