Pastinaagisupp

On olemas üks teema, mis blogijatel on alati väga aktuaalne – viitamine. Noh, vähemalt peaks olema. Vähemalt ma loodan, et on.

 

Ühest küljest on arusaadav, et tänapäeval on võimatu mõnd retsepti internetis vaid “enda omaks” tituleerida. Piisab sellest, kui keegi kasvõi marginaalselt vähe muudab retsepti – lisab 5 grammi võid, muudab tegevuste järjestust, asendab kaunistamisel kookoshelbed mandlilaastudega vms. Voila! Ongi uus retsept! Eriti lihtne on lugu retseptide tõlkimisega, millega kaasneb üldjuhul koguste teisendamine teisteks ühikuteks – niikuinii tulevad retsepti muudatused ja teoreetiliselt ei saa keegi öelda, et see on võõra inimese retsepti copy-paste. Olgem ausad, see on tänapäeval ka enamiku tudengite “nipp” – ingliskeelsete artiklite tõlkimisel tsiteeritakse autorit, aga esitatakse tsitaati refereeringuna ehk ilma jutumärkideta (eks ikka seetõttu, et akadeemilises töös on lubatud vaid kuni 10% tsitaate).

 

Mina olen veendunud, et selline teguviis on defineeritav selliste sõnadega nagu “varastamine” ja “võõraste sulgedega ehtimine”. Jah, loomulikult on juriidiliselt kõik korrektne, aga kuidas on lood autori südametunnistusega? Kindlasti enamik lugejatest ei saa niikuinii aru, kui retsepti autor on retsepti idee varastanud. Järelikult on tegemist justkui ideaalse vargusega – enamik aru ei saa (ja kui saakski, kas neid üldse huvitaks?) ja midagi tõestada on ka võimatu. Aga väike protsent lugejatest jälgib lisaks välismaiseid blogisid ja pinteresti ja tumblr’it jms lehekülgi. Nemad näevad ka seda vägevat ideed, mille mõni inimene nädal aega hiljem ära tõlgib ja oma blogisse oma ideena maha üritab müüa. Nende ees võiks ju piinlik olla? Ma ei hakka isegi rääkima sellest, kui lihtsalt tekste otse ning viitamata kopeeritakse oma blogisse. Ei jätku piisavalt viisakaid sõnu.

Isegi kui sel idee algatajal ei ole sisuliselt mingeid juriidilisi aluseid sellise varguse takistamiseks, siis kas ei oleks tore, et võõra idee kasutamise eest “maksate” idee autorile vähemalt paari klikiga, mis viitamisel kaasneb?

 

Jah, vahel juhtub ka nii, et inimene näeb ägedat ideed ja teeb järgi, aga ei mäleta päris täpselt, kust see tuli. Vahel on uus retsept mitmete teiste retseptide kompott. Vahel vast lihtsalt ununeb viitamata. Aga ma ei räägi sellistest eranditest (kes teab, ehk ma olen isegi pahaaimamatult mõnd ideed samamoodi varastanud), vaid süsteemsest tegevusest.

 

Kui retsept kui selline ei ole autoriõigusega kuigi lihtsalt kaitstav, siis siiski on seda fotod ja nende levitamine autori loata on keelatud. Ma ei ole oma blogi fotosid “lukustanud”, sest mulle endalegi meeldib internetist retsepte koos pildiga alla laadida ja tahan, et mu lugejad ka saaksid seda teha. Küll aga otsustasin nüüdseks fotode kvaliteeti tunduvalt vähendada, sest kui uskumatult see ka ei kõlaks, on mu fotosid ka siin-seal avalikult kasutatud. Eriti arusaamatuks jääb see, kui mõni suurem ettevõtmine (näiteks nagu terviseportaal Raudne Tervis) sellise vargusega tegeleb. Kas oma mainest üldse ei hoolita? Väikesed kurjad blogijad võivad ju üksjagu lärmi tekitada. See on lausa blogijate põhitegevuseks.

Ma lihtsalt ei saa aru, mida sellise käitumisega püütakse saavutada? Seda enam, kuidas kahjustab jäljendajat see, kui ta näitab, kust idee originaalis pärineb? Siis ei näi virtuaalses maailmas nii targana?

 

DSC04785Pärast eelmist püreesuppi ütles isegi mu ema, et võiks ikka teinekord vähe ilusama pildi teha. UPS. Ma süüdistan pimedust!

 

Jätkates samal teemal.. Tänase retsepti allikas on Masterchef Australia, vt Tenplay. Supp on vägev ja üldse mitte kodune. Pigem uus ja põnev!

 

Pastinaagisupp

 

50 g võid

1 porru, valge osa

1-2 sibulat

4 küüslauguküünt

500 g pastinaaki

1 l köögiviljapuljongit

150 ml vahukoort

Soola-pipart

 

Peale puistamiseks

120 g peekonit

2-3 saiaviilu

100 g sinihallitusjuustu

 

Serveerimiseks

Rohelist sibulat

Hapukoort

 

Kuumuta ahi 180 kraadini.

Haki sibul, porru, küüslauk ja pastinaak. Pane või potti ja prae selles sibul, porru ja küüslauk pehmeks ning klaasjaks. Lisa pastinaak ja puljong, lase supil podiseda ca 20 minutit. Seni valmista puru.

Haki peekon ja prae krõmpsuks. Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja pudista selle peale hallitusjuust ja saiaviilud ning puista peale peekon. Sega kõik hoolikalt läbi ja pane ahju 4 minutiks. Võta välja, sega hoolikalt läbi ja pane tagasi ahju veel 4 minutiks. Võta ahjust ja jäta ootele.

Kui pastinaak on pehmeks keenud, siis püreesta supp, lisa vahukoor ja maitsesta soola-pipraga.
Serveerimisel pane supile hapukoort ja puista peale tehtud puru ning roheline sibul.

 

DSC04779

Share Button
4 Comments