Eriti head sidruniküpsised

Nädalavahetusel sattus meile emaga teemaks selline tore asi nagu spikerdamine. Tõsi, olime selleks hetkeks ehk juba paar pokaali ära joonud. Paarile inimesele siiani ei anna rahu see, et ma enda tutvustuses kirjutasin, et ma ei ole kunagi spikerdanud. Ausalt ka ei ole ma selleks kunagi vajadust näinud ja arvatavasti ei saakski spikerdamisega hakkama, sest ma kukuks paanikasse, higistama ja punastama, kui maha kirjutada üritaksin. Küll aga õppisin ma juba koolis üht – õpetajaid lugema. Ma sain aru, mida mis õpetajale kirjutama peaks, et head hinnet saada. Kuidas tunnis käituda, et heas nimekirjas olla. Hell, ma isegi teadsin, mis kontrolltöös võib vastust, mida ma ei tea, hästi segase käekirjaga kirjutada ja õpetaja, mitte viitsides süveneda, paneb niikuinii maksimumpunktid. Tõsiselt.

Isegi kõikide ülikooliaastate peale oli ainult üks õppejõud, kelle lugemisest ma keeldusin, sest ta tundus liiga perversne selle jaoks, ja üks õppejõud, kellele ma pihta ei saanudki. Tema aina tegin ära hoopis Prahas ja kandsin punktid üle. Pff 😀 Ühesõnaga, siinkohal tekib küsimus, kes teeb rohkem sohki – spikerdaja või manipuleerija? Või on inimeste lugemise õppimine osa õppimisprotsessist?

Mina küll ei tea..

Igal juhul.. Ei ole saladuseks, et mulle meeldib rääkida. Palju rääkida. Isegi väga palju rääkida. Seetõttu ei ole ma ka saladuseks jätnud seda, et olen nii mitmeski FB grupis kaasa rääkimas. Seal on koos vähemalt samade huvidega inimesed. Muidu peaks mu vaene abikaasa eriti palju toidujuttu kuulama (kuigi mul on tekkimas kahtlus, et ta kuulmine on väga selektiivne, kui ma taas toiduteemani jõuan). Üldiselt ma nendes gruppides väga palju targutada ei saa, sest mul on terav, kergelt sarkastiline, keel ja seal satub nii mõnigi kord hella hingega inimene ette. Seepärast olen oma arvamuse avaldamisest suuresti loobunud ja jagan üldiselt ainult sõbralikke soovitusi. Hiljuti juhtus aga midagi väga ootamatult. Keegi üritas mulle halvasti öelda 😀 Kusjuures täiesti tühja kohapealt. Ja täiesti valesti, tehes minu terava keele töö liigagi lihtsaks.

Nimelt julgesin soovitada kahe komponendi šokolaadikoogi juures proovida sama asja teha Nutellaga (noh, meestele tihtipeale maitseb Nutella rohkem, kui tume šokolaad). Mis mulle aga selle peale öeldi? “nutellas on ju nii palju asjuu koos, nagu õli ja pähklid ja kakao ja piim jne. See kahe ainega kook on tõesti ainult muna ja šokolaad.” Et te siis teaksite, kakaovõist, kakaoubade massist ja kakaopulbrist valmistatav šokolaad on tooraine. Suhkrust, palmiõlist, metspähklist, kakaoubadest ja piimast valmiv Nutella aga mitte. Sain veel sõimata, et need asjad ei ole üldse kuidagigi haakuvad ja ma ei tohiks mittehaakuvaid soovitusi teha 😀 Sellistel hetkedel ma küll mõtlen, et miks ma ometi nendes gruppides olen 😀 Vist ikka meelelahutuseks..

Ah, ühesõnaga, need küpsised… Need on õiged küpsised. Lisaks näevad ägedad välja. Esimene kord said need otsa enne, kui üldse pildistadagi jõudsin. Mis siis ikka, pidin uuesti tegema. Selle üle ma ei kurda.

Aga kas te teate neid fotode tüüpe, kus toidufotograaf on üritanud toidust pilti teha, aga siis on pildile ilmunud väike lapsekäsi, mis toitu näppab? Mul juhtus täna midagi üsna sarnast..

Eriti head sidruniküpsised

30 tk

200 g jahu

100 g mandlijahu*

2 muna

150 g võid

150 g suhkrut

1 sidrun

2 tl vanillsuhkrut

2 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

Tuhksuhkrut

Soovi korral – tilk kollast (looduslikku) toiduvärvi

Tee ettevalmistused – tõsta koostisosad toatemperatuurile. Riivi sidrun ja pigista välja mahl. Sega kausis kokku kuivained (välja arvatud suhkur).

Vahusta toasoe või suhkru ja sidrunikoorega heledaks vahuks. Lisa ükshaaval munad ja jätka vahustamist. Lisa sidrunimahl (ja toiduvärv). Viimasena sega juurde kuivained. Pane tainas külmikusse vähemalt tunnikeseks, aga soovitatavalt kuni kolmeks tunniks.

Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Tõsta tainas külmikust välja. Võta lusikaga tainast pisikesed pallikesed, viska tuhksuhkrusse ja kata korraliku tuhksuhkrukihiga. Mida varem sa taina külmikust välja võtad, seda raskem on pallikesi vormida.** Pane pallikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, jättes piisavalt palju ruumi nende vahele, sest need kasvavad korralikult! Kokku peaks saama umbes täpselt kaks plaaditäit. Küpseta ahjus 12-14 minutit. Täielikult jahtunud küpsised säilita õhukindlas karbis.

*Mandlijahu võib retseptist välja jätta ja kasutada hoopis kokku ca 260 g tavalist nisujahu.

** Ma ise olen alati kärsitu ja lasen tainal ainult tunnikese seista. Kuna tainas on siis veel väga pehme, siis viskangi tainast lusikahaaval otse suhkrusse ja tõstan rohke suhkruga näpuvahele, pallikese vormimiseks.